← Eesti

2-07-51/3

Obsah (5)§ 449§ 395§ 173§ 162§ 174

Koopia Tsiviilasi nr 2-07-51 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mail 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 449

lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kostja avaldas tema ärakuulamisel, et nõude kohta tuleks teha iganemise otsus, leping sõlmiti 2000. aastal, sellest on 7 aastat tagasi. Võttes kokku kostja seletused ja andes neile õigusliku hinnangu, käsitleb kohus kostja avaldust kui taotlust aegumise kohaldamiseks. Hageja viitas oma vastuväites, et kostja pole esitanud kirjalikku taotlust aegumise kohaldamiseks. Kohus leiab, et taotluse üksnes suuliselt esitamine, ei tee seda olematuks. Taotluse esitamine kohtuistungil suuliselt on lubatav menetlusseadustiku § 348 lg.1, lg.3, § 392 lg.1 p.2, lg.3 järgi. Kostja esitas oma seisukohad hagile suuliselt, kohus on ütlused protokollinud.

§ 395

järgi võib kohus lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Taotluse esitaja on esitanud taotluse aluseks 2

(3)olevad faktilised asjaolud. Kostja esitas kohtule tõendina arstliku ekspertiisiotsuse, millest nähtub, et kostjal esineb lisaks muudele tervishäiretele nõrk nägemine. Kostja sõnul on nägemise puudulikkuse tõttu tal kirjutamine raskendatud. Kohus tagas vastaspoolele (hagejale) võimaluse taotlusele vastata. Lähtudes kostja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget
  1. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved 0011188216 (tl.10), 0012295107 (tl.11) ja 0101520267 (tl.12) vastavalt 30.11.2000, 31.12.2000 ja 31.01.
  2. Seega TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2002.a. ja lõppes TsÜS § 147 lg 1 arvestades 01.01.2005.a. Hageja nõue on aegunud. Kostja seletuste kohaselt sai ta võlateate hagejalt 2006.a. augustis. Selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise kohaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata.

§ 449lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda..

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.