Obsah (12)

§ 76§ 100§ 213§ 113§ 8§ 396§ 88§ 34§ 35§ 42§ 208§ 101

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 27. novembril 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-39578 Hagi ese OÜ

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lähtuvalt

§ 76lg 1, 2, 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lähtuvalt

§ 100

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p. 1,6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 213sätestab ostuhinna tasumise kohustuse.

Vastavalt

§ 113

lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt ülalnimetatud lepingu p. 2.2. kohustus kostja saadud kauba mitteõigeaegsel tasumisel maksma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest tasumata summalt. Seisuga 19.12.2006.a. on viivis 33615 krooni. Lähtuvalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 8lg 2, § 76 lg 1, 2, 3, § 100, § 101 lg 1 p. 1, 6, § 113 lg 1, § 213 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 3 lg 1, § 162 lg 1, § 367, § 434, § 435 lg 1 palub hageja:

1. välja mõista kostjalt E Mlt hageja OÜ Astla kasuks võlg 10 000 (kümme tuhat) krooni;
2. välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis kuni
3. detsembrini 2006.a. summas 33615 (kolmkümmend kolm tuhat kuussada viisteist) krooni ja viivis alates
4. detsembrist 2006.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhivõlgnevuse summalt (10 000 krooni) päevas;
5. menetluskulud jätta kostja kanda.
6. märtsil 2007 esitas hageja hagi täienduse/ t.l. 55- 56/, mille kohaselt esitas hageja lisaks
7. detsember 2006.a. esitatud nõuetele põhikohustuse ja viivise täitmiseks, kahju lk 3 hüvitamise nõude, mis väljendub selles, et kuna kostja rikkus poolte vahelist ostumüügilepingut, jättes oma kohustused täitmata, ja hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest tekkinud võla kohta, ei tasunud kohustust, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi teenuse osutaja poole võla sissenõudmiseks. Hageja poolt kantud kohtueelse menetluse kulud olid kokku 1445,50 (üks tuhat nelisada nelikümmend viis krooni viiskümmend senti) krooni . Hageja esitas nimetatud kahju hüvitise nõude kostjale
8. oktoober 2006.a. pretensioonis Hageja soovib kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sE asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (Võlaõigusseadus §127 lg 1, 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, 2, 3, § 100, § 101 lg 1 p.1, 6, § 113 lg 1, § 213, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 1, 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1, § 162 lg 1, § 367, § 434,§ 435 lg 1 palub hageja lisaks

1. detsember 2006.a. esitatud nõuetele välja mõista E M'lt hageja OÜ Astla kasuks 1445,50 (üks tuhat nelisada nelikümmend viis krooni viiskümmend senti) krooni.
2. aprillil 2007 esitas hageja täiendava nõude /t.l. 70-73/, mida põhjendab alljärgnevalt Hageja aktiivne müügiteenuse osutamise periood on ajal, kui toimub aktiivne põllumajandusliku tootmise periood, see on aastas 6 kuni 7 kuud, mis on märtsist kuni oktoobrini. Kuna hageja ostis kauba omavahenditest, siis oli väga oluline, et kauba eest laekuks raha õigeaegselt ja täpselt kuna sellest sõltus järgmise kauba sisseost. Arvestades, et 2005.a. oli hagejal müüki investeeritud vahendite kasum (müügikasum) 1 krooni kohta 2,24 krooni ja 2006.a. oli 1,376 krooni ning asjaolu, et kauba keskmine realisatsiooni aeg on üks kalendrikuu, siis hageja on kandnud kahju kostja võlgnevuse tõttu perioodidel
3. juuni 2005.a. kuni september 2005.a. ja märts 2006.a. kuni september 2006.a. summas 114336 krooni . Selgituseks hageja poolt nõutud viivis kostja kohustuse täitmisega viivitamise eest moodustub vaid kokku summas 59520 krooni . Viivise suurus sai kostjaga kokkulepitud ka seetõttu 0,5 % päevas täitmata kohustuselt kuna kostjale antud laen (pooled leppisid kokku vastavalt

§ 396

lg 2, et rahasumma võlgnetakse laenuna) sai antud majandustegevuses ja vastavalt võlaõigusseadusele § 397 lg 1, 2 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nimetatud viivitusintress sisaldab ka eelnimetatud intressile laenuintressi. Samuti on oluline, et kostja teenis ostetud kaubaga, mis oli tootmisvahend, tulu. 3. Vastavalt

§ 88

lg 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. lk 4 Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik. Kostja tasus hagejale 14.10.2005.a. ülekandega summas 1000 krooni. Kuna kostja oli kohustuse täitmisega viivitanud ja täitmata kohustuselt moodustus viivis summas 10020,00 krooni, luges hageja kostja poolt tasutud summa 1000 krooni sissenõutavaks muutunud viivitusintressi katteks. 10.

1. 2005.a. tasus kostja hagejale 7000 krooni. Kuna täitmata kohustuselt moodustus viivis nimetatud kuupäevaks 14150,00 krooni, luges hageja kostja poolt tasutud summa 7000 krooni sissenõutavaks muutunud viivitusintressi katteks. Hagi esitamise ajaks kostjal oli täitmata kohustus summas 18000 krooni ja kohustuse täitmisega tekkinud viivis moodustus kogusummas 40900 krooni. Kostja tasus hagejale
2. veebruar 2007.a. 10000 krooni viidates poolte vahelisele lepingule. Kuna nimetatud ajaks oli kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivis summas 47200.- krooni kostjal tasumata ja lähtuvalt

§ 88

lg 8, luges hageja kostja poolt tasutud summa 10000 krooni sissenõutavaks muutunud viivitusintressi katteks. Lähtuvalt eeltoodust on kostjal hagejale täitmata kohustus summas 18000 krooni ja tasumata kohustuse täitmisega tekitatud viivis moodustub käesolevaga summas 41520.krooni. Tulenevalt eeltoodust hageja suurendab põhinõuet 18000 kroonini (hagihind 18000 krooni), millest tulenevalt hageja nõue alljärgnev:

1. välja mõista kostjalt E M hageja OÜ Astla kasuks võlg 18000 (kaheksateist tuhat) krooni;
2. välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis kuni
3. aprill 2007.a. summas 41520 (nelikümmend üks tuhat viissada kakskümmend) krooni ja viivis alates
4. aprillist 2007.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhivõlgnevuse summalt (18 000 krooni) päevas;
5. välja mõista E M'lt hageja OÜ Astla kasuks 1445,50 (üks tuhat nelisada nelikümmend viis krooni viiskümmend senti) krooni KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista /t.l. 37 ja 38/ ja palub jätta viivise nõude rahuldamata. Esitatud viivisenõue on üle kolme korra suurem põhinõudest. Hageja ei ole tõendanud, et on põhivõla summas 10 000 krooni tasumisega hilinemisega kandnud kahjusid. SEst tulenevalt leiab kostja, et nõutav ülisuur viivis ei kanna enam kompensatsioonilist iseloomu ega tekitatud kahju hüvitamise eesmärki. Nõue on vastuolus võlaõiguse üldpõhimõtte, e. hea usu põhimõttega. Seetõttu on kohtule

§ 113lg.

8 järgi antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivisenõuet mõistliku suuruseni vastavalt võlaõigusseaduse §

1. Põhivõlast suuremat viivise nõuet peaks võlausaldaja põhjendama, kuid hageja seda teinud ei ole. Kostja taotleb viivise vähendamist 5000.kroonini. Põhivõlga 10 000 krooni kostja tunnistab. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kostja on tasunud hagejale 28.02.2007.a. põhivõla/t.l. 67-69/ summas 10 000.- krooni ja hageja on seda arvamuses hagi vastuse kohta kinnitanud. Seega on põhjendamatu hageja seisukoht, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Hagejal on võimalus loobuda hagist põhivõla osas summas 10 000.- krooni. lk 5 Kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab hageja kulutusi õigusabile võla sissenõudmiseks (pretensiooni koostamiseks ja esindamiseks), on kostja seisukohal, et sE suurus summas 1 445.50 krooni ei ole mõistlik. Seadus ei sätesta kohtuvälise kirjaliku nõude (pretensiooni) kohustuslikkust, sE vormi ja sisu, nagu see on sätestatud kohtule esitatavate menetlusdokumentide suhtes. Seega ei olnud hagejal mingisugust vajadust lasta õigusala asjatundjal koostada ja saata kostjale juriidilise põhjendusega kirjalik nõue (pretensioon). Põhjendatud ei ole ka Juridic & Invest OÜ 25.10.2006.a. arvel nr. 122/Õ kajastatud käibemaksu lugemine hageja kahjuna, kuivõrd hagejal kui äriühingul oli eeldatavasti võimalus käibemaks tagasi saada või see tasaarvestada. Kostja loeb mõistlikuks ja põhjendatuks hageja kulutusi õigusabile enne kohtumenetlust summas 350.- krooni. Kostja täiendab oma vastuväiteid hageja poolt nõutavate viiviste osas (kuni 19.12.2006.a. summa 33 615.- krooni ja sealt edasi kuni põhinõude rahuldamiseni). Hageja on oma arvamuses hagi vastuse kohta väitnud, et müüs oma majandustegevuse käigus kostjale kauba järelmaksuga ja intressita ning tingimusel, et viivise suuruseks on 0,5 % päevas. Kostja osundab, et hageja ei müünud kostjale järelmaksuga kaupa ilma intressita. Kauba eest oli kostja nõus tasuma 18 000.- krooni vaid seetõttu, et sai tasuda järelmaksu korras, kohesel tasumisel oleks kauba hind olnud odavam. Seega sisaldas kauba maksumus 18 000.- krooni juba järelmaksu intressi. Kostja oma vastuses taotles viivise vähendamist mõistliku summani 5 000.- krooni. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud endal suuremas osas kahju tekkimist. Enne viivise vähendamise otsustamist palub kostja võtta kohtul seisukoht 25.04.2005.a. ostu-müügilepingu punkti 2.
2. tühisuse osas. Kostja on seisukohal, et teda saab kõnealuse ostu-müügilepingu järgi pidada hageja suhtes tarbijaks

§ 34tähenduses ja leping ise kujutab endast tarbijalemüügi lepingut.

Ostu-müügilepingu punkti 2.2. tuleb lugeda lepingu tüüptingimuseks.

§ 35

lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

Vaadeldes 25.04.2005.a. ostu-müügilepingut on ilmne, et tegemist on hageja poolte eelnevalt välja töötatud tüüplepinguga ja et lepingu punktis 2.

1. sisalduvat tingimust viivise kohta kasutati hageja poolt tüüptingimusena (lepingu tekstis trükitud). Samuti ei saanud kostja lepingi punktis 2.
2. sisalduva tingimuse osas hagejaga eraldi läbi rääkida või seda tingimust vaidlustada. Kostja leiab, et lepingu punktis 2.
3. sisalduv tingimus kui tarbijalemüügi lepingu tüüptingimus on tühine.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma lk 6 kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Riigikohus on oma 14.06.2005.a. lahendis nr. 3-2-1-66-05 punktis 24 esitanud seisukoha, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt

§ 113

lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostja on seisukohal, et lepingu punkti 2.2. sisalduv tingimus (tüüptingimus) viivise määra kohta 0,5 % päevas on ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur. Viivis 0,5 % päevas teeb aastase viivise suuruseks arvestatuna intressides 182,5 %. See on mitukümmend korda suurem näiteks seaduses sätestatud viivise määrast, milline sisaldub

§ 113lg-s 1.

Millegagi ei ole tõendatud hageja väide, et tema peab tasuma või on tasunud viivist suuruses 0,5 % päevas äriühingule, kes müüs 25.04.2005.a. lepingus nimetatud kaubad hagejale. Hageja arvamusele lisatud hagejale esitatud arved (neist 2 Soome keeles) ei ole kostja veendumuse järgi asjakohased. Eeltoodu alusel leiab kostja, et kui hagejal ka on õigus viivist nõuda, saab ta seda teha seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kui ilmnevad eeldused, mis annavad hagejal õiguse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, on kostja selle viivise suuruse teadasaamisel ja viivise arvestusega tutvumisel nõus vastavas ulatuses hagejale viivist maksma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, on asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel:

§ 208lg.

1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lõike 4 järgi on tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Pooled on

1. aprillil 2005 sõlminud ostu-müügi lepingu /t.l. 8/, millega hageja müüs kostjale rootorniiduki ja rootorkaaruti. Müüdava kauba hind kokku 18 000.- krooni. Müüja on sõlminud lepingu oma majandustegevuses, mida tõendab äriregistri B-osa registrikaardi väljavõte /t.l. 13/. Tegemist on seega tarbijalepinguga. Kohus ei saa pidada põhjendatuks hageja seisukohta, et tegu oli ostu-müügi tehingust tuleneva võla ümbervormistamisega laenuks, sest esitatud dokumentides selline kokkulepe ei kajastu. Vastavalt lepingu p. 1.
2. anti kaup ostjale üle
3. aprillil 2005 ja kostja kohustus sE eest tasuma kolmes osas. Lepingu p.
5. järgi pidi maksmine toimuma graafiku alusel järgmiselt:
6. maiks 2005 6000.- krooni,
7. juuniks 2005 6000.- krooni ja
8. juuliks 2005 6000.- krooni.

§ 76järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

lk 7 Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja on maksnud hagejale

2. 2005 1000.- krooni.
4. 2005 7000.- krooni ja
6. 2007 10 000 krooni. Hageja väitel arvestas ta need summad viiviste katteks, mis olid maksmise ajaks sissenõutavaks muutunud ja seetõttu on kostjal põhivõlg tänaseni tasumata summas 18 000 krooni.

§ 88lg.

8 järgi ,kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus nõustub antud juhul hageja väitega, kuid kuna antud juhul ei leppinud pooled kokku intressi maksmist ja tegemist on kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendiga, siis ei pea kohus põhjendatuks hageja poolt määratud tasumise korda. Seda enam, et hageja ei ole enne hagi esitamist kohtusse seda korda määratlenud ja on veel esialgsetes avaldustes tunnistanud võla osalist maksmist. Seetõttu peab kohus õigeks rakendada

§ 88

lg 6 , mille kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Seega tuli makstud raha arvestada esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks, e. müügilepingust tuleneva põhivõla katteks. SEst tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kostja on põhivõla summas 18 000.krooni tasunud 28. veebruariks 2007.a. ja hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättes kohustuse täitmata määratud ajaks, on kohustust rikkunud.

§ 101

järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lk 8

§ 113lg. 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda s

E vähendamist vastavalt § 162 sätestatule. Pooled on lepingu p. 2.2 leppinud kokku, et mitteõigeaegse tasumise korral maksab kostja viivist 0,5 % päevas tasumata summalt. Kohus on asunud seisukohale, et nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Arvestades viivitatud aja eest viivist lepingus ettenähtud määras, on arvestusliku viivise suuruseks 33 015.- krooni. Kostja taotleb viivise vähendamist ja kohus peab seda mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist endal seoses maksetega viivitamisega suuremas ulatuses, mistõttu kohus vähendab viivise summat kuni põhivõla suuruseni, e. 18 000 kroonini. Kohtueelse menetluse kulu jätab kohus kostjalt välja mõistmata kuna kohus ei pea neid põhjendatuks. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik: Külli Mõlder