Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS esitas 30.10.2009.a Harju Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse 6760,85 krooni ja viivise nõudes. Harju Maakohus 13.11.2009.a määrusega saatis hagi kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohtule teadaolevatesse kostja elukohtadesse ei õnnestunud menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määrust koos hagimaterjalidega kätte toimetada. Aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid tagastati märkusega „tagasi hoiutähtaja möödumisel“, aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud materjalid märkusega „ei ela antud aadressil“. Hageja taotles hagimaterjalide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel (aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tasus selleks 01.02.2010.a kohtutäituri tasu 420 krooni. Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri vahendusel materjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja taotles seejärel menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 22.03.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 24.03.2010.a
lg 1 p 1 alusel kohtukutse 12.05.2010.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat
võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral.
Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja esitas 11.05.2010.a kohtule avalduse, milles jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 228,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni, kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni ning kohtutäituri tasu 420 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Vastavalt
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja ja kostja on lepingu punktis 5.1 kokku leppinud suurema viivisemäära, s.o 0,25% päevas, kuulub kohaldamisele lepingujärgne viivisemäär. Tagaseljaotsus on
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 228,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni, kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõivu 100 krooni ning kohtutäituri tasu 420 krooni. Kohus tegi menetlusdokumentide kättetoimetamise ülesandeks Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler*ile 09.02.2010 (tl.44), kes esitas aruande menetlusdokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta (tl.47). Kohtutäituri seaduse § 48 lg.2 sätestab: Kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist ametitoimingu taotlejale, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Hageja on tasunud kohtutäituri tasu 420 krooni 01.02.2010 maksekorraldusega nr . 26917, viitenumbrile 3100057455. Hageja taotles kohtutäituri tasu tagastamist summas 180 krooni ja tasu 240 krooni jätta kostja kanda (tl.60). Kohtu hinnangul on selline tasu käsitlemine põhjendatud, võttes aluseks kohtutäituri seaduse § 48 lg.2 sätestatu ja fakti, et hageja on tasunud kohtutäituri tasuks 420 krooni (tl.43). Menetluskulude tagastamine enam tasutud osas toimub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.