2-09-55909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55909 Tsiviilasi OÜ Sõrve Puit taotlu

§-id 338-340, 363) vähemalt 14 päeva jooksul kõnealuse määruse neile kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas määruses, et kui hageja ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu /t.l. 29-30/. Hageja K.L. on nimetatud kohtu määruse 18.11.2009.a. kätte saanud, kuid määratud ajaks oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis ta kohtule ei esitanud /t.l. 21/. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et K.L.i hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 ja

1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 15.09.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.3-2/4366 osaliselt rahuldatud K.L.i avaldus OÜ Sõrve Puit vastu töölepingu lõppenuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes. Komisjoni otsusega: loeti avaldaja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel 30.04.
2. aastal tühiseks; loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 85 lg 1 alusel 13.07.
3. aastal; mõisteti avaldaja kasuks välja töötasu kokku 11 957 krooni ja puhkusehüvitus 2414 krooni ja jäeti rahuldamata töölepingu erakorralise lõpetamisega kaasnev hüvitus summas 15 000 krooni. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. OÜ Sõrve Puit on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Järelikult on käesolevas asjas hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud K.L. ja kostjaks OÜ Sõrve Puit. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. ITLS § 24 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu 2 2-09-55909 määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et K.L.i hagi tuleb jätta läbivaatamata

§ 423

lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 15.09.2009 otsus töövaidlusasjas nr 9.3-2/4366 vaidlustatud ulatuses.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 174

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (lg. 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (lg. 3). Reena Undrest kohtunik 3