Obsah (4)

§ 187§ 180§ 188§ 170

2-09-55785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoober 2010. a Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-55785 Tsiviilasi AS Nasva Paga

§ 187lg-ga 1-4 ja § 188 lg-ga 1; § 180 lg-ga 51.

Hageja märgib, et R N oli OÜ Sõmera Kaubandus ainuosanik ja juhataja. Oma tegevusega on R N tahtlikult tekitanud kahju endele kuuluvale äriühingule OÜ Sõmera Kaubandus, mille 2 2-09-55785 tõttu viimane AS Nasva Pagar võlausaldajana ei saa rahuldada nõudeid osaühingu vara arvel. OÜ Sõmera Kaubandus

1. ja
2. aasta majandusaasta aruannetest nähtub, et
3. majandusaasta lõpetas osaühing 187 288 krooniga kahjumis ja
4. aasta 482 609 krooniga kahjumis. Majandusaasta (2006.) aruande kohaselt on seoses kehvade majandustulemustega ettevõte oma tegevuse lõpetanud ja tegeleb likvideerimisega. Tegelikult mingit likvideerimist seaduses ettenähtud korras ei toimunud. Likvideerimist ei oleks saanud toimuda ainuüksi asjaolu tõttu, et osaühingul oli täitmata kohustusi võlausaldajate ees – aruandest tulenevalt võlad tarnijatele 256 795 krooni ja maksuvõlg 154 709 krooni. Reaalselt oli osaühing juba
5. aastal maksejõuetu ja kohustatud eelpool viidatud

§ 180

lg 51 tulenevalt esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.R N seda kohustust ei täitnud. Eriti ilmekas on käesolevat vaidlust silmas pidades asjaolu, et võlgniku pankrotiavalduse esitas kostja 08.04.2009, s.o kaks nädalat pärast hageja poolt võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse alustamist ja 6 päeva pärast seda, millal maksekäsu kiirmenetluse materjalidest nähtuvalt toimetati kõnealune nõue kostjale kätte – 02.04.

1. Maksu- ja Tolliameti nõude rahuldamiseks müüs kohtutäitur Enno Kermik 26.06.2008 Tõllu kinnistu, mille ostis Kärla vald 170 000 krooni eest. Kostja pöördus hageja poole OÜ Sõmera Kaubandus võla ajatamiseks ja VÕS § 396 lg 2 alusel laenulepingu koostamiseks
2. aasta aprilli alguses. Nagu eespool märgitud, oli osaühing selleks ajaks sisuliselt maksejõuetu. Samas asutas R N 13.09.2005 ainuosanikuna uue äriühingu RN Reisid OÜ (registrikood 11164779), mille osamaksu sissemakse 40 000 krooni tegi ta 19.12.
3. Seega tuleb asuda seisukohale, et seoses uue äriühingu asutamisega põhjustas R N
4. aastal tahtlikult OÜ Sõmera Kaubanduse maksejõuetuse, seejuures, eirates seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks. Kõike eeltoodut arvestades on R N OÜ Sõmera Kaubanduse juhatajana ja ainuosanikuna käitunud tahtlikult äriühingu huvisid kahjustavalt, eesmärgiga vabaneda võlausaldajate ees kohustuste täitmisest. Seega vastutab kostja hagejale süüliselt tekitatud kahju eest isiklikult. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 54-55/ on hageja eksinud kostja isikuga. Kostjal ei ole kunagi olnud solidaarkohustust Sõmera Kaubandus OÜ-ga. R N ei ole kunagi Nasva Pagar AS-le lubanud tagada äriühingu võlga isikliku varaga. Seetõttu fikseeriti ka vaidlusalustes laenulepingutes selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt, et laenu tagatiseks on laenusaaja kogu vara. Laenusaajana on vaidlusalustes lepingutes üheselt mõistetavalt märgitud Sõmera Kaubandus OÜ. Kostja leiab, et hageja poolt lepingute tõlgendamine on meelevaldne. R N ei ole mitte kunagi OÜ-le Nordinkasso andnud nõusolekut temale kuuluva kinnisasja müügiks Sõmera Kaubandus OÜ võla likvideerimiseks. Tõendina hageja poolt esitatud AS Nasva Pagar ja OÜ Nordinkasso vahel sõlmitud käsunduslepingu esemeks oli võla sissenõudmine OÜ-lt Sõmera Kaubandus. Hageja poolt nimetatud kirjalikud tõendid on kõik adresseeritud Sõmera Kaubandus OÜ-le kui äriühingule läbi selle juhatuse liikme. Kostja leiab, et kohtul ei ole alust hageja nõuet rahuldada ka hageja poolt alternatiivselt esitatud materiaalõiguslikel alustel /t.l. 118-119/. Hageja on nõude alusena esitanud alternatiivselt äriseadustiku (

) § 187 lg 1-4 ja § 188 lg 1.

§ 187

reguleerib suhet juhatuse liikme ja ühingu vahel ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevat kahju saab nõuda vaid osaühing. Hageja on jätnud tähelepanuta, et tema poolt esitatud faktilised asjaolud ja alternatiivne nõue on vastuolulised.

§ 187

lg 4 alusel saab osaühingu võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvelt, nõuda kahju hüvitamist vaid osaühingule (seejuures peab juhatuse liige olema rikkunud lepingut ühinguga). Samas on hageja faktiliste asjaolude kirjeldamisel välja toonud, et Pärnu Maakohtu määrusega 28.maist 2009 lõpetati OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise 3 2-09-55785 tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. OÜ Sõmera Kaubandus on äriregistrist kustutatud 03.02.2010. Seega ei saa hageja

§ 187lg 4 alusel nõuda kahju hüvitamist olematule osaühingule.

Hageja on alternatiivse hagi alusena välja toonud ka

§ 188

lg 1, mille kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

§ 188

lg 2 sõnastusest tulenevalt peab vastutav osanik olema osa võtnud ühingut, teist osanikku või kolmandat isikut kahjustava otsuse vastuvõtmisest.

§ 170

lg-st 1 tulenevalt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata

§-s 173 sätestatud viisil. Otsused vormistatakse alati kirjalikult. Kuna hageja ei ole välja toonud millal, kus ja millise otsuse vastuvõtmisel on kostja hageja huvisid kahjustava otsuse vastu võtnud, siis ei ole kostjal võimalik konkreetsemaid vastuväiteid esitada. Kostjale jääb mõistetamatuks, mille õiguslik seos peaks olema OÜ Sõmera Kaubandus (kustutatud äriregistrist) ning füüsilise isiku R N poolt OÜ RN Reisid (registrikood 11164779) asutamise vahel. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3.04.2006.a. kuupäeva kandvatest laenulepingutest nähtuvalt on need sõlmitud laenuandja AS Nasva Pagar ja laenusaaja OÜ Sõmera Kaubandus vahel /t.l. 7-14/. Lepingutele on allakirjutanud laenuandja poolt juhataja Tiia Rand ja laenusaaja poolt juhataja R N. Mõlema lepingu p 6 kohaselt oli laenusumma tagastamise tagatiseks: laenusaaja kogu oma varaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja OÜ Sõmera Kaubandus vahel 3.04.2006.a sõlmitud laenulepingute järgi oli laenusumma tagastamise tagatiseks kostja R N vara või OÜ Sõmera Kaubandus vara. Pooled tõlgendavad lepingute punkti 6 sisu erinevalt Hageja väidab, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel selle vara all silmas R Nle kuuluvat Saare maakonnas asuvat S kinnistut. Kostja väidab, et laenu tagatiseks oli laenusaaja so OÜ Sõmera Kaubandus kogu vara. Selgitamaks, kelle varaga laenu tagati, tuleb tõlgendada vaidlusaluseid laenulepinguid. Lepingu sisu väljaselgitamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Antud juhul annavad pooled vaidlusalusele lepingutingimusele erineva tähenduse ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid poolte kaalutlusi lepingute sõlmimisel. Kohtu hinnangul poolte ühine tahe asja arutamise käigus selgunud ei ole. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08 asunud seisukohale, et juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 pdes 4-6 märgitud asjaoludega (vt ka Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1122-06, p 12). Tuginedes lepingu tõlgendamisel eeltoodud normidele asub kohus seisukohale, et laenu tagatiseks oli laenusaaja kogu vara. Laenusaajana on vaidlusalustes lepingutes ja maksegraafikutes üheselt mõistetavalt silmas peetud OÜ-t Sõmera Kaubandus. Lepingute sisust tulenevalt ei ole antud vaidluse pooled avaldanud tahet olla õiguslikult seotud. Kostjal puudub solidaarkohustus OÜ-ga Sõmera Kaubandus.
4. Kohtu hinnangul puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ka hageja poolt alternatiivselt 4 2-09-55785 esitatud materiaalõiguslikel alustel. Hageja on esitanud alternatiivselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Oma kahjuks loeb hageja OÜ Sõmera Kaubandus tasumata võlga summas 110 841.99 krooni. Hageja väitel on R N OÜ Sõmera Kaubanduse juhatajana ja ainuosanikuna käitunud tahtlikult äriühingu huvisid kahjustavalt, eesmärgiga vabaneda võlausaldajate ees kohustuste täitmisest. Seega vastutab kostja hageja hinnangul temale süüliselt tekitatud kahju eest isiklikult. Hageja on alternatiivse nõude alusena nimetanud

§ 187

lg-id 1-4 ja § 188 lg-t 1, viidates ka

§180lg-le 51.

Hageja väidab, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajaks (03.04.2006) oli OÜ Sõmera Kaubandus sisuliselt juba maksejõuetu ning et asutades 19.12.2005 uue äriühingu RN Reisid OÜ põhjustas R N 2006. aastal tahtlikult OÜ Sõmera Kaubanduse maksejõuetuse, seejuures eirates seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks. Äriseadustiku § 187 lg 2 näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse osaühingu ees oma kohustuste rikkumise eest.

§ 187

4.lõike kohaselt võib § 187 2.lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kohtu hinnangul neile sätetele ei saa tugineda võlausaldaja talle tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid sellest tulenev nõue kuulub ainuüksi osaühingule, kellel on juhtorgani liikmega tehinguline suhe. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on Pärnu Maakohtu 28.mai 2009.a. määrusega lõpetatud OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. OÜ Sõmera Kaubandus on äriregistrist kustutatud 03.02.2010. Seega ei saa hageja ka

§ 187lg 4 alusel kahju hüvitamist nõuda.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 asunud seisukohale, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l
5. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13). Seda kinnitab erinormina

§ 188

lg 1, mis sätestab, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osaühingule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel. Eelneva põhjal ei piisa hagejale kahju hüvitamise nõudmiseks

§ 188

lg 1 järgi sellest, et ta tugineb vaid tekkinud kahjule ja sellele, et kostja oli osanik ja juhatuse liige. Eelkõige peab hageja selle normi kohaldamiseks näitama, millist kohustust on kostja rikkunud või kuidas muul viisil õigusvastaselt käitunud, nt millise hagejat kahjustava otsuse või aruande tegemisel osalenud vms, lisaks tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Kostja võib vastutusest vabanemiseks tõendada, et nad ei ole rikkumises süüdi. Seega

§ 188

lg 1 kohaldamiseks peab hageja tooma esile konkreetsed kostja vastutust põhjendavad asjaolud. 5 2-09-55785 Hageja on toonud esile mitmeid asjaolusid, mis tema arvates põhjendavad tema nõuet kostja vastu: OÜ Sõmera Kaubandus oli juba 2006. aastal – laenulepingute sõlmimise ajal maksejõuetu ja kohustatud

§ 180

lg 51 tulenevalt esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, millist kohustust R N ei täitnud; R N asutas 2005.a. lõpus OÜ RN Reisid, millega põhjustas 2006.a. tahtlikult OÜ Sõmera Kaubandus maksejõuetuse. Hageja ei ole siiski esile toonud ühtki veenvat väidet ja tõendit, millest võiks järeldada OÜ Sõmera Kaubandus osanikuks oleva kostja tegevuse õigusvastasust ja hagejale kahju tekitamist. Kohtule hageja esitatud asjaolude kohaselt alates

1. aasta teisest poolest kuni
2. aasta alguseni tekkisid OÜ-l Sõmera Kaubandus makseraskused ja ta jättis saadud kauba eest hagejale tasumata. OÜ Sõmera Kaubandus ja AS Nasva Pagar läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele, et tasumata arvetest tekkinud võlg vormistatakse laenuna, mida võlgnik kohustub laenulepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel tasuma. Pooled vormistasid 03.04.2006 kaks laenulepingut, mille kohaselt AS Nasva Pagar andis OÜ-le Sõmera Kaubandus laenu vastavalt 114 375.55 krooni ja 29 213.32 krooni. Mõlema laenulepingu punktis 2 (laenu väljamaksmise päev ja viis) kohaselt loeti laenuks laenusaaja võlgnevused tasumata arvete osas kooskõlas VÕS § 396 lg
3. Seega ei võetud osaühingule täiendavat kohustust vaid lepiti kokku tekkinud võlg vormistada laenuna. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajal aprillis 2006 oleks OÜ Sõmera Kaubandus olnud maksejõuetu või tema majandustegevus seiskunud või lõppenud. Samuti seda, et

§ 180lg-st 51 tulenev pankrotiavaldus tulnuks esitada juba 2006.a.

alguses või aprillis. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi kostja suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 6. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata, peab hageja kandma kostja menetluskulud. Reena Undrest kohtunik 6