§-d 202, 207 ja 210. A. K. sisust teeb kohus järelduse, et avaldaja on ilmselt silmas pidanud täitemenetluse lõpetamist mõnel nimetatud alusel.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sissenõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
kohaselt kohaldatakse
sätteid ka kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele. Kohtule teadaolevalt toimus täiteasjades 170/2007/639 ja nr 170/2007/641 menetlus tsiviilnõuetes ja tegemist ei olnud mitte rahatrahvidega väärteoasjades või rahalise karistuse või varalise karistuse või muude avalik-õiguslike nõuetega kriminaalasjas. Seega ei saa nende täitemenetluste lõpetamist nõuda
§-de 202, 207 või 210 alusel. Peale selle ei ole täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimikute registri andmetel käesoleval ajal menetluses täiteasju nr 170/2007/639 ja nr 170/2007/641. Seega nõuded, mille täitmise lõpetamist aegumise tõttu avaldaja taotleb, on juba ammu selle taotluse esitamist täidetud. Lõpetada saab menetlust täiteasjas, mille menetlus käib. Seega on A. K. nõude, mida sisuliselt ei saa enam lahendada. Seetõttu jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Kohus peab siinkohal võimalikuks analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 423 lg 2 p 2 sätestatut, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kuna ka A. K. ei ole võimalik tema soovitud eesmärki nagunii saavutada, on otstarbekas see jätta läbi vaatamata. Kohus peab kahetsusväärseks, et A.K. avalduse varasem läbivaatamine ei osutunud võimalikuks. Põhjuseks oli algselt asja menetlenud kohtunik Epp Tombaku suur töökoormus. Tartu Maakohtu esimehe kt 11.03.2011.a. käskkirja alusel on käesolev asi üle 31.03.2011.a. üle antud kohtunik Rita Kulbergile. Kohtunik Rita Kulberg 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.