Obsah (6)

§ 428§ 432§ 150§ 430§ 168§ 661

2-09-54284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-54284 Tsiviilasi R K hagi E K vastu kahju 135 295 k

§-s 433 toodud õigusest määruskaebusele ja paluvad kohtul määrus jõustada väljaandmisest. 2.4 Pooled on nõus kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-09-

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tagastada hagejale R Kele (K) (isikukood 36910030023, pangakonto nr. 1104104238 Swedbank’is) pool tasutud riigilõivust summas 7725 (seitse tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni (makstud
3. 2009 summas 2500.- + 12 500.- + 450.- , kokku 15450.- krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 221023778606, viitenumber 2900072369). Edasikaebamise kord Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest. ASJAOLUD 19.10.2009.a. esitas R K Pärnu Maakohtule hagi E K vastu kahju 135 295 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt ehitab hageja R K elamut, mis asub asukohaga Kungla tn. 15 Kuressaare linnas. Elamu ehitamiseks laskis hageja koostada ehitusprojekti ning ta sai ehituse teostamiseks Kuressaare Linnavalitsusest ehitusloa 27.mail 2008.a. korraldus nr.
5. juunil 2008.a. sõlmis hageja kostja E Kga lepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale ehitama elamu Kungla tn.15 vundamendi koos põrandaga ja vee- ja kanalisatatsiooni trassiga. Töö eest kohustus hageja tasuma 290 000 krooni. Tööde tegijaks oli E K, kes teostas tööd koos Urmas Pajustega. U. Pajuste kätte tasus hageja ja tema abikaasa Epre K sularahas 434 000 krooni. Täiendavalt tasus hageja töövõtjale seinakivide ostmise ja seinte ladumise töö eest. 2008.a. augustis ja septembris, peale seinte ladumist nähtus, et töövõtja poolt ehitatud põrand oli ebatasane, vajunud, sellesse olid tekkinud praod. Hageja pöördus viivitamatult kostja poole, et ta parandaks tehtud ebakvaliteetse töö ning kahel korral püüdsid kostja E K koos Urmas Pajustega tehtud praaki ka parandada põrandate ülevalamisega, kuid erinevad betoonikihid ei nakkunud üksteise külge ning tööd selliselt parandada enam ei olnud võimalik. Hageja lasi 20.07.2009 teostada ehitusekspertfirmal Ösel Consulting OÜ ekspertiisi, mille kohaselt on põranda aluskihid halvasti tihendatud ning neil lasuv betoon jääb seetõttu ka tulevikus vajuma. Eksperdi arvates tuleb kogu põrand lammutada ning tihendada- ehitada uued aluskihid ja seejärel ehitada uued põrandad. Kuna töövõtja tegi oma töö ebakvaliteetselt, kahel korral üritas tehtut parandada, kuid sellega hakkama ei saanud ja peale ekspertiisi teostamist enam hagejaga ühendust ei võtnud, soovis 2 2-09-54284 hageja R K, et tööd teeksid professionaalsed ehitajad ning seetõttu tellis hinnapakkumise Primus PR OÜ-st. Primus PR OÜ koostööpakkumise järgi läheb põrandate lammutamine, uue aluskatte rajamine ja uus põrandate ehitus maksma 135 295 krooni, missuguse summa soovib hageja talle tekitatud kahjuna sisse nõuda. Kompromissi tingimused, menetlusosaliste taotlused Pooled sõlmisid
7. 2010 kompromissi järgmistel tingimustel:
8. Pooled konstateerivad, et: 1.
10. juunil
11. a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus hagejale ehitama elamu vundamendi koos põrandaga ning vee- ja kanalisatsioonitrassiga asukohaga Kuressaares, Kungla t. 15 ning hageja kohustus selle eest talle tasuma 290 000 krooni. 1.
12. 2008.a. augustis ja septembris selgus, et põrand on ebatasane, vajunud ja sellesse on tekkinud praod. Kostja püüdis kahel korral parandada tehtud ebakvaliteetset tööd, kuid 20.07.2009 teostatud eksperdi arvates pole parandamine võimalik ning kogu põrand tuleb lammutada, aluskihid tihendada ning ehitada- valada uus põrand. Vana põranda lammutamine ja uue ehitamine läheb maksma 135 295 krooni. 1.
13. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale tekitatud kahju summas 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni hageja pangakontole nr. 1104104238 Swdbank’is alljärgnevalt: - 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni tasub kostja hagejale
14. maiks 2010.a.; - 4 500 (nelituhat viissada) krooni tasub kostja hagejale igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks; - kostja tasub järelmaksult hagejale intressi 10 % aastas tasumata kahjuosalt kuni kogu kahjusumma täieliku tasumiseni. Intressimakse arvestus tehakse pärast põhivõla täielikku tasumist ja tasutakse korraga; - käesolevas kokkuleppes võetud kohustuste mitteõigeaegse täitmise puhul kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,05 % täitmata kohustuselt päevas. - käesolevas kokkuleppes võetud kohustuste mitteõigeaegse täitmise puhul kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 295 krooni. 1.
15. Hageja ja kostja leiavad, et tsiviilasja menetluse saab lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

430 lõikega 1 paluvad pooled kinnitada ülalmärgitud kompromiss kohtumäärusega. Kooskõlas

§ 428lg 1 p 4 ja § 431 paluvad pooled lõpetada ühtlasi ka tsiviilasja menetluse.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (sh

§ 432sätestatust) ning ei soovi nende selgitamist.

1.5 Kooskõlas

§ 150

lg 2 p 1, palub hageja R K tagastada tema arvele pool menetluses tasutud riigilõivust 15 450 kroonist pool, s.o 7 725 krooni pangakontole nr. 1104104238 Swedbank’is. 1.6 Pooled paluvad lahendada käesolev taotlus kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 1.7 Pooled loobuvad

§-s 433 toodud õigusest määruskaebusele ja paluvad kohtul määrus jõustada väljaandmisest. 1.8 Pooled on teadlikud, et kostja kohustuste mittetäitmisel on võimalik seda vastuvaidlemata sundtäita nagu jõustunud kohtulahendit.

1. Lähtudes eeltoodust leppisid pooled kokku lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissiga, mille tingimused on järgmised: 2.
2. Kostja hüvitab hagejale
3. juunil
4. a sõlmitud töövõtulepingust tekkinud kahju summas 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni alljärgnevalt: -
5. maiks
6. a kannab kostja hagejale 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni hageja arveldusarvele nr. 1104104238 Swedbank’is. 3 2-09-54284 - ülejäänud kahjuosa summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni tasub kostja hagejale igakuiste järelmaksetena summas 4 500 (neli tuhat viissada) krooni kuus kuni summa täieliku tasumiseni; - järelmaksetelt kohustub kostja tasuma hagejale intressi 10 % aastas tasumata kahjuosalt. Intressimakse arvestus tehakse pärast põhivõla täielikku tasumist ja tasutakse kostja poolt hagejale korraga. - käesolevas kokkuleppes võetud kohustuste mitteõigeaegse täitmise puhul kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,05 % täitmata kohustuselt päevas. - käesolevas kokkuleppes võetud kohustuste mitteõigeaegse täitmise puhul kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 295 krooni. 2.2 Tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.3 Pooled loobuvad

§-s 433 toodud õigusest määruskaebusele ja paluvad kohtul määrus jõustada väljaandmisest. 2.4 Pooled on nõus kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430lg.

3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

§ 168lg.

3 järgi, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 661lg.

4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 150lg.

2 p. 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega kuulub pool tasutud riigilõivust summas 7725.- EEK tagastamisele hagejale, makstud

2. 2009 summas 2500.- + 12 500.-+ 450.- , kokku 15450.- krooni. 4 2-09-54284 Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg.

8). Külli Mõlder kohtunik 5