← Eesti

2-09-22226/13

Obsah (8)§ 394§ 322§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-09-22226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2010 Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja nu

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Hagimaterjalid on kostja elukohas 04.02.2010. a vastu võtnud kostja abikaasa K. Fxxxxxxxxxx.

§ 322

lg 1 alusel loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt

§ 407

lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 11.03.2008.a krediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 3000 krooni, laenu tagastamise tähtajaga 08.04.2008. a ja intressiga selle perioodi eest 1020 krooni. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud krediidimakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 2

(3)kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediidilepinguga sätestatud intressimäär ületab lepingus sätestatud viivise määra, milleks on 0,75 % päevas. Hageja ei nõua sissenõutavaks muutunud viivist põhinõuet ületavas osas.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja seda määratud tähtajaks ei esitanud. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid. Haide Rimmel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.