Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 367§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 177§ 468

2-09-53931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 09. märts 2010 Haapsalu 2-09-53931 S Ho hagi K

§ 187lg 6).

Asjaolud 16.10.2009.a. esitas S Ho maakohtule hagi K K vastu põhivõla 7252 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja K K (lisa 1)

1. märtsil 2008.a. sõiduauto GG (riiklik registreerimismärk GGG) hageja elukaaslasele FFile. Müügilepingus on kostja kinnitus, et müüdavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Liiklusregistris sõiduki ümberregistreerimisel ARK Taebla büroos aga ilmnes, et kostjale kuulunud sõiduki võõrandamine on kohtutäituri keelumärke seadmise avalduse alusel keelatud alates
2. oktoobrist
3. a (lisa 2). Hageja võttis sõiduki arestimisest ja liiklusregistrisse kantud käsutuskeelust teadasaamisel kostjaga ühendust ja kostja lubas nädala jooksul kohtutäituriga sõiduki arestimisega ja liiklusregistri kandega seonduva lahendada, kuid miskipärast ta ei teinud seda. Seejärel võttis hageja ühendust sõiduki arestinud kohtutäituriga ja tasus
4. aprillil
5. a kostja K Lepinguline esindaja: K eest kohtutäitur Igor Prigoda ametialasele pangakontole 7 262 krooni (lisa 3) kostja suhtes algatatud täitemenetlustes sissenõudmisel olevate trahvide ja seadusega ettenähtud kohtutäituri tasude (lisa 4) eest, kuna teistel tingimustel ei olnud võimalik sõidukit ostja nimele ARK-is ümber registreerida. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kostja ja hageja kohtusid
6. aprillil 2008.a. kostja ettepanekul Haapsalus ja kostja lubas, et hüvitab hagejale tema eest kohtutäiturile täidetud rahalised kohustused, kuid seda ei ole ta senini teinud. Kostja saatis
7. mail
8. a hagejale telefoni teel sõnumi (lisa 5), et
9. mail
10. a hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamist ei toimuja lubas maksta
11. mail
12. a 400 krooni ja
13. mail
14. a 1000 krooni. Iseenesest mõistetavalt jäid lubadused vaid lubadusteks ja rohkem ei ole kostja vaevaks võtnud end koormata hagejale kulutuste hüvitamisega. Hagejale kulutuste hüvitamise kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 2 2-09-53931 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Hagejal on VÕS § 113 lõigete 1 ja 3 alusel õigus nõuda arvates kulutuste tegemist viivist arvates kulutuse tegemisest. Hageja nõue viivise osas hagi esitamise päeva seisuga on 1 061.13 krooni järgnevate arvutuse kohaselt: 1) 7 262 kr x (11 % : 365) x 67 päeva (25.05.2009-30.06.2008) = 145.97 krooni 2) 7 262 kr x (11 % : 365) x 184 päeva (01.07.2009-31.12.2008) = 400.86 krooni 3) 7 262 kr x (9,5 % : 365) x 181 päeva (01.01.2009-30.06.2009) = 341.75 krooni 4) 7 262 kr x (8 % : 365) x 108 päeva (01.07.2009-16.10.2009) = 172.55 krooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja kulutuste hüvitamise nõue on 7 262 krooni, siis hageja taotleb kostjalt arvates

1. oktoobrist
2. a viivise väljamõistmist 1,6 krooni päevas kuni
3. detsembrini
4. aja arvates
5. jaanuarist
6. a viivise väljamõistmist VÕS § 113 ja § 94 alusel (7 % + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivis samadel alustel protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist pärast kohtuotsuse tegemist protsendina põhinõudest seetõttu, et ei ole teada, millal kostja põhinõude tasuda suvatseb.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et hageja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1, § 113 lõigete 1 ja 3, § 1041 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel palub hageja:

1. mõista hageja S Ho ) kasuks kostjalt K Klt ((K) ) välja 7252 krooni kostja kohustuste täitmise eest.
2. mõista hageja S Ho (ik ) kasuks kostjalt K Klt ((K) välja viivis 1061.13 krooni ja arvates
3. oktoobrist
4. a viivis 1,6 krooni päevas kuni
5. detsembrini
6. aja arvates
7. jaanuarist
8. a viivis VÕS § 113 ja § 94 alusel (7 % + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi viivis samadel alustel protsendina põhinõudest.
9. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule vastamata.
10. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 27.10.2009.a., kostja on hagimaterjalid isiklikult 18.11.2009.a. kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule vastanud /t.l 15-17, 19/. Kohtu seisukoht 3 2-09-53931 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemise, juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt antud tähtajaks kohtule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt

§ 444

lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele VÕS § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja lg 3, § 1041,

§ 367alusel.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamise eest 1600 krooni /t.l 23/, panga ülekande kulu 17 krooni ja õigusabitasu 4150 krooni, millele lisandub käibemaks 830 krooni, kokku õigusabitasu seega 4980 krooni /t.l 26/.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 4 2-09-53931

§ 175

lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

§ 174

lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi tasu on käesolevat tsiviilasja arvestades põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 1600 krooni, 17 krooni pangateenustasu ning õigusabitasu 4980 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 6597 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud viivise arvestamist menetluskuludelt nimetatud sätte alusel. Hageja palub kostjalt menetluskulud tasuda hageja S. Ho pangakontole nr 1001 001 669 4011 AS SEB Pank.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 5