Obsah (5)

§ 25§ 22§ 23§ 222§ 2518

2-08-90566 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-90566 Tsiviilasi K A kaebus Pärnu tööpiir

§ 2518 lg.

1 kohaldamist.

§ 22lg.

1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana.

§ 221 lg.

1 järgi kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik.

§ 23lg.

1 järgi rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Lõike 2 järgi kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

§ 222

kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus.

§ 2518lg.

1 järgi, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud ja seda enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab täitemenetluse alustamise tasu kohtutäituri otsuse alusel sissenõudja. Lõike 3 kohaselt, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Riigikohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu ja töömahu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades tuleb

§ 23lg.

2 ja 3 kohaldada koostoimes kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või juhul, kui nõue 7 2-08-90566 rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise (RK 3-2-1-88-09).

§ 23lg.

2 eesmärk on, et võlgnikult ei tohi eespoolnimetatud juhtudel nõuda tasu üle 50 % täismäärast, kuid see ei tähenda, et alati võib nõuda täpselt 50 % sisuliselt vaid täitmisteate kättetoimetamise eest. Ka ei muutu täituri tasu reaalselt sissenõutavaks enne täitetoimingute tegemist. Kolleegium on asunud seisukohale, et eeltoodud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Antud juhul on sissenõudja KK A

2. 2008 esitanud kohtutäiturile avalduse Saare Maakohtu
4. 2004.a. otsuse täitmiseks osas, millega kohus mõistis K Alt KK A kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitisena 120 000 krooni. Avalduse alusel algatas kohtutäitur Enno Kermik täitemenetluse nr. 180/2008/
7. 2008 edastas kohtutäitur võlgnikule täitmisteate /t.l. 50/ ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse /t.l. 52/ täitemenetluse alustamise tasu summas 295 krooni ja põhitasu summas 13 452.00 krooni väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kohtutäituril on õigus saada täitmise alustamise tasu, sest avalduse esitamise hetkel olid täitemenetluse alustamise eeldused olemas. Sellest lähtudes tuleb kaebus jätta rahuldamata. Mis puutub põhitasusse, siis on pooled leppinud kokku eelnimetatud kohtuotsusega välja mõistetud vastastikuste kohustuste tasaarvestamises mistõttu sissenõudja soovis täitemenetluse lõpetada. Kuna täitemenetlus on piirdunud vaid täitmisteate kättetoimetamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja proportsionaalseks täituritasu väljamõistmist võlgnikult. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kuna pooled leppisid tasaarvestuses ja täitemenetluse lõpetamises kokku täitemenetluse käigus, siis on kohtutäituri tasu muutunud sissenõutavaks. TMS § 48 lg. 1 alusel on sissenõudjal õigus nõuda menetluse lõpetamist, olenemata põhjusest. Läbirääkimised kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks vastastikuste kohustuste tasaarvestamiseks antud täiteasjas täitedokumendiks olnud kohtuotsusest tulenevatele nõuetele toimusid kohtutäituri initsiatiivil, mis, arvestades asjaolusid, ei olnud tegelikult vajalik. Puudus seaduslik alus, mis keelaks sissenõudjal esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on aga oma sõnade kohaselt selgitanud, et avaldusest ei saa loobuda ja täitemenetlust ei saa lõpetada, mis kinnitab, et täitur ei ole oma tegevuses olnud erapooletu. Nagu juba märgitud ei muutu täituri tasu täielikult sissenõutavaks täitmisteate väljastamisega vaid selle sissenõutavuse ulatus sõltub tegelikult tehtud täitetoimingutest ja rahalise nõude puhul sisse nõutud summa suurusest. 8 2-08-90566 Antud juhul ei toimunud nõude täitmist täitemenetluse ja täitur on ainsa toiminguna kätte toimetanud täitmisteate ja otsuse täituri tasu kohta. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kohtutäituri tasu väljamõistmist võlgnikult ja leiab, et selles osas kuulub kohtutäituri otsus tühistamisele. Menetluskulud TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda. Külli Mõlder kohtunik 9