KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- juuni 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-52977 Tsiviilasi S.M. hagi A.M.i vastu lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.M., lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja A.M. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada S.M. hagi A.M.i vastu. Välja mõista A.M.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates
- juunist 2009.a igakuuliselt lapse E.M. (sünd. xx xx xxxx.a) ülalpidamiseks S.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, millest arvata maha kostja poolt hagejale lapse ülalpidamiseks tasutud elatusraha kokku summas 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Tsiviilasi nr 2-09-52977 Kohtule 13.10.2009.a esitatud hagiavalduse (tl 1-3) ning muude hageja esitatud menetlusdokumentide (tl 38–40 ja 71) kohaselt sõlmiti hageja S.M. ja kostja A.M.i abielu. Xx xx xxxx.a, mille kohta tehti kanne nr xxxx (abielutunnistus tl 4). Poolte abielust onxx xx xxxx.a sündinud tütar E.M. (sünnitunnistus tl 2), kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Esialgu elasid pooled xxxxxxxxx üüritud korteris. Hiljem ostsid kaasomandisse korteri aadressil xxxxxxxxxx xxxx x-xx xxxxxxxxx. Peale lapse sündi on kostja lahkunud perekonna juurest ja asus elama oma ema juurde. Seoses rahapuudusega oli hageja sunnitud tulema tagasi xxxxxxxx, enda ema juurde, kus elab koos lapsega käesoleva ajani. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole elatisenõudega, kuid tulemusteta. Asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani, on jätnud hageja raskesse majanduslikku olukorda. Kulutused lapsele on igapäevased kulutused toidule, elamisele, riietusele, transpordile, mänguasjadele, hügieenitarvetele, mis moodustavad hageja hinnangul kokku 6000 krooni kalendrikuus (lapse vajaduste arvestus tl 6, vt täpsemalt allpool). Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel, tema igakuine sissetulek koosneb vanemahüvitisest 4500 krooni ning peretoetusest 300 krooni, mida ei jätku lapse kõiki vajaduste rahuldamiseks. Vallasvara hagejal ei ole. Hagejale kuulub 1/2 korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxx xxxx x-xx xxxxxxxxx (kinnistusosakonna väljavõte tl 7-8), mis on kostja kasutuses. Hageja andmetel töötab kostja OÜ-s xxxxxxx xxxxxxxxxxx ja teenib igakuiselt vähemalt 20 000 krooni. Kostjale kuulub 1/2 korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxx xxxx x-xx xxxxxxxxx, turuväärtusega ca 800 000 krooni. Seetõttu leiab hageja, et kostja varaline seisund lubab tasuda elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Arvestades eeltoodut palus hageja hagiavalduses välja mõista kostjalt A.M.alt hageja S.M. kasuks elatis 3000 krooni tütar E.M. ülalpidamiseks ja seda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, s.o alates 09.06.2009, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Enne kohtuotsuse tegemist lihtmenetluse korras kirjalikus menetluses otsuse tegemist esitas hageja 08.06.2010.a avalduse, milles vähendab oma nõuet kehtiva elatise miinimummäärani ehk 2175 kroonini igakuiselt. Hageja kinnitusel ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks elatise väljamõistmist alla alammäära, pealegi on kostja sellises ulatuses elatise väljamõistmisega oma menetlusdokumentides ka nõustunud. Tagasiulatavalt nõutud elatise arvestamisel on hageja nõus arvestama maha kostja poolt tasutud 1300 krooni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja A.M.i oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 26-29) ja teistes menetlusdokumentides (tl 53-54) tema vastu esitatud nõuet ei tunnista ning nõustub elatise välja mõistmisega maksimaalselt summas 1000 krooni kuus, kuid mitte enam kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja selgitab, et on hagejale võimaluste piires E.M. ülalpidamiseks elatist maksnud, tasudes 10.07.2009.a. 500 krooni ning 10.08.2009.a. 800 krooni, mida tõendab pangakonto väljavõte (tl 33-35), kuid kuna seejärel palk vähenes, siis ei olnud peale seda võimalik pangalaenu ja muid makseid, sh elatist, korrektselt tasuda. Kostja kannab poolte kaasomandis oleva korteriomandi, aadressil xxxxxxxxxx xxxx x-xx, xxxxxxx, pangalaenuga seonduvaid pangalaenu makseid üksinda, kuigi laenukohustus on hagejaga kahepeale. Hageja väidab, et lapse igapäevased kulutused on umbes 6000 krooni. Kostja leiab vastava hageja arvestuse olevat üle paisutatud. Ka ei ole vastavate summade tõenduseks esitatud hageja poolt mitte ühtegi tõendit. Hageja on märkinud lapse eluruumi kuludeks 300 krooni kuus, samas kui on eelnevalt selgitanud, et elab oma vanemate juures. Niisamuti ei ole kostja hinnangul toidukuludeks viiekuusel lapsel kohe kindlasti 2400 krooni kuus, sest nii väike laps peaks peamiselt toituma rinnapiimast ning isegi, kui ta rinnapiima ei saa ja toitub jätkupiimast, siis kulub ühes kuus jätkupiima maksimaalselt 200 krooni väärtuses. Muud lisatoitu nii 2
(6)Tsiviilasi nr 2-09-52977 väikesele lapsele ei tohi üldse anda ja kui ka juba antakse, siis ei anta seda sellises koguses, mille väärtus on 80 krooni päevas. Garderoobikulud 600 krooni kuus on samuti liialdus, niisamuti nagu viiekuusele lapsele koduhoolduse ja -kulude panemine summas 345 krooni kuus. Mänguasju ning tervikuid ei lähe samuti vaja üle 1000 krooni kuus (hageja arvestuses 1120 krooni) ja raamatukulud viiekuusele lapsele summas 60 krooni kuus ehk 700 krooni eest aastas on ebamõistlik ja mittevajalik kulutus. Niisamuti jääb kostjale arusaamatuks, milliseid vahendeid hageja lapse hügieeniks kasutab, kui kulud kuus on 750 krooni ja mis on muud kulud summas 165 krooni kuus. Mähkmetega seonduvatest kuludest ei märgi hageja sõnagi, kuigi nimetatud kulu peaks olema peamine ja põhimõtteliselt enam-vähem ainukene vajalik kulutus sellises vanuses lapsele. Kogu nimetatud loetelu on seega ebamõistlik ega seostu lapsele tegelikult vajaminevate kulutustega. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, milles märgitakse, et pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on piisav lapse ülalpidamiseks ka lahus elavata vanemate puhul, lähtudes Sotsiaalministeeriumi poolt 2004.aastal valminud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikast“. Kostja on palunud ka viitega Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08 arvestada sellega, et ta soovib lapsega suhelda lapsega vähemalt poole ajast, mistõttu tuleks arvestada tema kantavate kuludega ajal, mil laps on kostjaga. Hageja leiab, et kostjale ei ole teada pisilapse vajadused. E.M. on alates sünnist toitunud rinnapiimast, kuid alates 4-kuulisest vanusest tuleb lapsele anda ka lisatoit. Lapsele ostetakse APTAMIL-segu hinnaga 160 krooni 4 korda kuus (kokku 640.- krooni), APTAMIL-piima hinnaga 189 krooni 5 korda kuus (kokku 945 krooni), pudrud kogu maksumusega 100 krooni kuus, lastetoitu purgis kogu maksumusega 350 krooni kuus, laste tee HIPP hinnaga 60 krooni, kokku 2095 krooni kuus. Lisaks sellele antakse tütrele ka leiba-saia, liha, kala, vorsti, kartulit, riisi, makarone, küpsiseid, kohupiima, puuvilja jne. Seega 2400 krooni kuus E.M. toitlustamisele on kahtlemata põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja arvestuses toodud lapse garderoobikulud 600 krooni ühes kuus on keskmine kulu, mis on arvestatud, lähtudes lapse riiete maksumusest ühes aastas, mis jagatakse 12-ga. Ühes aastas ostetakse lapsele talve- ja pööriajakombinesoon, kogu maksumusega 1000 krooni, erinevad särgid 10 tk, kogu maksumusega 500 krooni, bodi 5 tk x 50 krooni, kokku 250 krooni, sipupüksid 10 tk x 89 krooni, kokku 890 krooni, pluusid 3 tk x 250 krooni, kokku 750 krooni, kleidid 2 tk x 350 krooni, kokku 700 krooni, seelikud 2 tk x 250 krooni, kokku 500 krooni, kampsunid 4 tk x 300 krooni, kokku 1200 krooni, sukkpüksid 10 tk x 35 krooni, kokku 350 krooni, sukad 24 tk x 15 krooni, kokku 360 krooni, erinevad mütsid 5 tk, kogu maksumusega 475 krooni, kindad 2 tk x 120 krooni, kokku 240 krooni, talve- ja suvekingad kogu maksumusega 1000 krooni, tossud 2 tk x 250 krooni, kokku 500 krooni, sussid 2 tk x 100 krooni, kokku 200 krooni. Seega ühes aastas läheb lapse riietele-jalatsitele ca 8915 krooni, s.o 743 krooni kuus, mille järgi lapse garderoobile kulutakse rohkem, kui hageja arvestuses avaldatud. Lapsele on vaja ka järgmised tarvikud: kätki 1000 krooni, lapsevoodi 1500 krooni, madrats 500 krooni, lapsevanker 4500 krooni, suvine vanker 2000 krooni, laud mähkimiseks 600 krooni, massaažipall 150 krooni, käimisetoed 950 krooni, vann+iste 350 krooni, mänguasjad vannile 300 krooni, söögilaud+tool 650 krooni, purgid+lutid 350 krooni ja mänguasjad: kõristi, pehmed mänguasjad jne, kogu maksumusega 600 krooni, kokku 13 450 krooni aastas, s.o 1120,83 krooni kuus, nagu on avaldatud hagi esitamisel. Väike lapse juures läheb kodu hoolduseks ja ruumides puhtust hoidmiseks kahtlemata rohkem kui tavaliselt. Seega 100 krooni hooldusvahendite ja -tarvikute ostmiseks ei ole ülepaisutatud kulud, nagu väidab kostja. Tütrele on ostetud voodipesu, kogu maksumusega 1000 krooni, sööginõud, kogu maksumusega 250 krooni, kruusid, kogu maksumusega 60 krooni, kummut 2000 krooni, kokku 3310 krooni, s.o 275,83 kuus, mis loetakse kodukuludeks. Kostja ei nõustu kuludega hügieenitarvetele 750 krooni kuus, kuid seejuures väidab, et mähkmetega seonduvatest kuludest ei ole hagiavalduses sõnagi. Juhin kostja tähelepanu 3
(6)Tsiviilasi nr 2-09-52977 sellele, et mähkmed kuluvad hügieenitarvete hulka ja lapse isiklikule hügieenile läheb ühes kuus mähkmed vähemalt 3 pk x 263 krooni, kokku 789 krooni. Samas lapsele ostetakse ühes aastas šampoonid 10 tk x 30 krooni, kokku 300 krooni, kammid 2 tk x 30 krooni, kokku 60 krooni, nuustik-mõsik 2 tk x 120 krooni, kokku 240 krooni, kreemid 6 tk x 30 krooni, kokku 180 krooni, salvrätikud 48 pk x 25,90 krooni, kokku 1243,20 krooni. Seega lisaks mähkmetele, mis on reas „isiklik hügieen", läheb teistele või muudele vajadusele (arvestuses rida „Muud") 2023,20 krooni aastas, s.o. 168,60 krooni kuus. Kostja viidab Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodikale, millele vastavalt on linnalapse vanuses kuni 6.a ülalpidamiskulud 1875 krooni kuus. Seejuures jätab kostja tähelepanuta, et eelnimetatud metoodika aluseks on andmeid aastaist 2000-2003, Vahepealsete aastatega on kaupade ja teenuste hinnad tõusnud ja 1875 krooniga isegi väike lapse vajadused 2010.a ei piirdu. Hageja on seisukohal, et tema poolt tehtud vajaduste arvestus on igati usaldusväärne ja vastab lapse tegelikele vajadustele. Oma väidete tõendamiseks esitab hageja kohtule Maxima Eesti OÜ tšekki (tl 41), millest võiks naha, et mähkmete hind 263 krooni, korvitsa-kartulipüree hind on 12,50 krooni/purk ja porgandi-kartulipüree hind on 18,50 krooni/purk, lapsele ostetud pirni hind 11,90 krooni/kg. Kuivõrd on ilmne, et harilikult ei säilitata lastele tehtavate kulutuste kohta kviitungeid, arveid, tõendeid jne, siis käesolevas hageja seisukohas toodud hindade õigsuses võib kostja ka veenduda igas toidupoes-marketis. Kostja ei ole teatanud kohtule oma igakuiseid sissetulekuid, kuid on esitanud kohtule ühe pangakonto väljavõtte ning töötasu tõendi, millest võiks näha, et kostja saab töötasuks keskmiselt 10 764 krooni kuus ning sellele lisaks panevad nii kostja kui ka kostja sugulased kostja kontole erinevaid summasid. 2009.aasta juuni-november sai kostja lisatuludena 11 305 krooni, s.o. 1884 krooni kuus. Seega kostja tulud on ca 12 648 krooni kuus. Oma varalise seisundi kirjeldamisel viidab kostja võlgadele pankade ees ja seejuures väidab, et nende tõendamiseks lisab oma vastusele vastavasisulisi dokumente. Tutvudes kostja vastusele lisatud dokumentaalsete tõenditega soovib hageja teatada kohtule, et tema ei vaidle nende asja juurde võtmisele vastu. kuid leiab, et kostja varaline seisund lubab tasuda elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et tema ka kannab nii side- (tl 42) kui ka kommunaalkulusid (tl 43-44) ning maksab järelmaksuga ostetud teleri eest (tl 46). Siinsamas on hageja sunnitud kostjale meelde tuletama, et tema ka maksab tagasi laenu, mis oli võetud pulmapeole ja peab seda tegema kuni 12.10.2013 (tl 47-48). Nagu nähtub hageja konto väljavõttest, laenu tagasimaksed on 1315,36 krooni kuus (tl 49). Seejuures on hageja ülalpidamisel väike laps, kelle ülalpidamisel peab osalema ka kostja. Kostja poolt on tasutud lapse ülalpidamiseks 10.07.2009 500 krooni ja 10.08.2009 800 krooni. Kahjuks aga ei piisa vastavatest summadest hagitud ajavahemikus lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja töötasu ei ole 20 000 krooni kuus, oma palgatõendid on kostja esitanud (tl 21 ja 66). Lisaks lasuvad kostjal sissetulekute vähenemisest tulenevalt võlgnevused ja järgmised igakuised kohustused: 1. Korteriomandiga seonduvate kulude võlg 6899,40 krooni (arve nr 0911-730493, tl 24) ning igakuised maksed umbes 1500 krooni kuus; 2. Elektri tarbimise võlgnevus 490,46 krooni (Eesti Energia arve 49041074, tl 23) ning igakuised maksed umbes 250 krooni kuus; 3. Eluasemelaenu kulude võlg Nordea Pangale 437,32 EUR ehk umbes 7000 krooni (tl 56); 4. Krediitlaenu võlg Nordea Pangale 14 048.14 krooni (tl 56); 5. STV teleside igakuised maksed umbes 220 krooni (tl 32); 6. Tele2 mobiilside võlgnevus 270 krooni ning igakuised maksed umbes 300 krooni kuus (tl 30 - 31); 4
(6)Tsiviilasi nr 2-09-52977 7. Igakuised elamiskulud umbes 1500 krooni, mille kandmisel abistavad kostjat vanemad. Kokku moodustab kostja võlgnevus umbes 28 708 krooni ning igakuised kulutused elamisele, toidule, riietele, hügieenitarvetele jms 8440 krooni. Kostja on seadnud kahtluse alla ka hageja varalise seisundi, väites, et kui hageja suudab kindlustada lapse vajadusi sellisel määral kui ta neid näitab, peab tema varaline seisund olema märksa parem. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus ja kohtupraktika Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 sätetega lihtmenetluses asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Hageja poolt 08.06.2010.a esitatud avaldust ei käsitle kohus hagi muutmisena, sest tegemist on sisuliselt nõude vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mis kindlasti ei ole kostja huvidega vastuolus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. PKS § 61 lg 4 tulenevalt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast, s.o 2175 kroonist. Kohus nõustub hagejaga, et PkS § 61 lg 6 toodud aluseid elatise mitteväljamõistmiseks või vähendamiseks käesolevas asjas ei esine. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on viidanud just viimasele punktile, kuid kohtu hinnangul selliseid mõjuvaid põhjuseid ta esile toonud ei ole. Kohtupraktikas ei ole mõjuva põhjusena käsitletud isegi lapse ülalpidamiseks kohustatud vanema töötust, sest vastavalt Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 32-1-65-07 ei vabasta üksnes palga või sissetuleku puudumine töövõimelist vanemat PkS 61 alusel elatise maksmisest. Antud juhul aga kostja töötab, tema keskmine netopalk on esitatud palgatõendite kohaselt ajavahemikus juuni 2009 – märts 2010 (k.a) 8481 krooni. Asjaolu, et kostjal on võlad laenude, elektri vms eest, ei õigusta ülalpidamiskohustust täitmata jätma. Vanema esmane kohustus on tagada lapse ülalpidamine, lähtudes tema vajadustest ning PkS § 61 lg 4 nõue ning kohtupraktika on läinud seda teed, et miinimummääras elatise nõudmise korral ei ole vajadust tõendada lapse vajadusi. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-193-08 muuhulgas märkinud, et õige ei ole seisukoht, mille kohaselt lapse vajaduste suurus sõltub muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Kohus küll nõustub kostjaga selles, et aastase lapse vajadused ei saa olla suurusjärgus 6000 krooni ning hageja ei ole ka lapse selliste vajaduste kohta piisavalt tõendeid esitanud, kuid viide 2004.aastal koostatud metoodikale on samuti selgelt asjakohatu. Kohus ei saa 2010.aastal lähtuda arvestusest, mis on nimetatud metoodika kohaselt koostatud 2000.-2003.a aasta hindade alusel. E.M. vanuse lapse tavapärased igakuised vajadused on praeguses kohtupraktikas suurusjärgus 2500 – 3500 krooni, eelkõige võib see sõltuda eluasemekulude suurusest, samas on ilmne, et last ülalpidav vanem ei säilita igakordselt poes tehtud sisseostude, eelkõige toidu ja mänguasjade ning riiete ostuks tehtud kulutuste kohta 5
(6)Tsiviilasi nr 2-09-52977 kviitungeid ning kohus lähtub mõistlikest võimalikest kuludest. Kuna aga antud juhul on hageja oma nõuet vähendanud seadusandja kehtestatud miinimummäärani ning aluseid väiksemas summas elatise määramiseks ei ole, ei oma see tähtsust. Kohus märgib veel, et kostja viited Riigikohtu lahendeile tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 ja 3-2-166-08 on küll õiged, kuid 1) esimese lahendi puhul oli sootuks tegemist olukorraga, kus miinimummäära peeti liialt suureks, mida Riigikohus ei kinnitanud ja 2) teises lahendis ja kostja poolt viidatud põhimõtted lahus elava vanema osa arvestamisel lapsega koos olles ei ole antud juhul arusaadavad, sest kostja ei viita konkreetsetele asjaoludele, mis näitaksid tema tihedat koosviibimist lapsega. Seega tuleb hagi selle vähendatud nõudes rahuldada. PkS § 70 lg 2 sätestatult võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuna kostja on alates lapse sünnist xx xx xxxx.a tasunud ülalpidamiseks vaid 1300 krooni (selles puudub vaidlus), siis eelneva põhjal on ilmne, et seda ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisaval määral Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt A.M.i välja elatusraha 2175 krooni alates 9. juunist 2009.a igakuuliselt lapse E.M. ülalpidamiseks S.M. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, arvestades nimetatust maha seni tasutud 1300 krooni. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Samas ei ole kohtule teadaolevalt menetlusosalistel kulusid tekkinud, riigilõivu elatise nõuetes ei võeta. Toomas Talviste Kohtunik 6
(6)