) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulude jaotus
lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohtu hinnangul oleks hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ebaõige, arvestades hagi olemust. Hagi esitamist ei ole tinginud kostja tegevus. Hageja esitas elatise vähendamise nõude, kuna tema enda majanduslik seisund ei võimalda maksta elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud
lg 1 alusel poolte endi kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskuluks käesolevas asjas on hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 3000 krooni. Kohus vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.