2 solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
Hagejale teadaolevatel andmetel kuulus koer I ja O Zile. Seega vastutavad kostjad solidaarselt oma looma tekitatud kahju eest.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et käesoleval juhul vastutavad kostjad tekitatud kahju eest.
1 p. 2 sätetel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Loomapidajatena on kostjad vastutavad nende koera poolt tekitatud kahjude eest. Kostjate koera ründe tagajärjel
2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. Koera ründe tagajärjel rikuti lapsel seljas olnud jope. Uue jope maksumus on 800 krooni. Käesoleval ajal käib J B ravil nahaarsti juures. Üks raviseanss maksab 200-300 krooni, millele lisandub transpordi-maksumus 350 krooni, kuna ravi toimub Tallinnas. Lapse elukohas Haapsalus ravi tegemise võimalused puuduvad. Ravi toimub 1-2 korda kuus. Ravi ei ole võimalik teha suvel intensiivse päikesega. Ravi kestvus on minimaalselt 2 aastat. Seega kui arvestada minimaalsete kuludega on ravi minimaalne maksumus 23 400 krooni. Ravi tagajärjel on võimalik käe olukorda küll parandada, kuid armid jäävad alatiseks. Raviarst dr Elna Tallo hinnangul jääb käsi alatiseks rikutuks. Lisaks arsti juures tehtavatele protseduuridele tuleb osta nahka kaitsvaid ravimeid. Ravile on kulunud käesolevaks ajaks 3063 krooni, kusjuures ravi on alles alguses. Lisaks materiaalsele kahjule on kostjad vastutavad moraalse kahju eest, mida hageja sai kostjatele kuuluva koera ründe tagajärjel. Kuigi juhtunust on möödunud juba üle kahe aasta ei julge hageja enam käia väljas oma koeraga, sest teised koerad võivad läheneda. Hageja kardab tänaval vastutulevaid koeri. Psüühiline üleelamine on suur. Hageja käsi on alatiseks rikutud, sest armid jäävad alatiseks. Raviarsti sõnul on raviga küll võimalik arme parandada, kui lõplikku paranemist ei tule. Selle tagajärjel on hagejale tekitatud moraalne kahju. Hageja ei saa kunagi kanda lühikese varrukaga särke, kleite, ilma et tema käsivarrel olevad inetud armid silma ei torkaks.
5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on kostjate koera ründe tagajärjel kandnud mittevaralist kahju. Käesoleva hagi hind on mittevaralise nõude puhul 15 000 krooni. Kuna eeldatav ravi maksumus on teada, siis varalise nõude osas leiab hageja, et hagi hind on 23 400 krooni. Mittevaralise nõude puhul taotleb hageja, et kohus määraks õiglase hüvituse omal äranägemisel. Hageja on pöördunud kostjate poole kohtuväliselt, et leida käesolevale vaidlusel kohtuväline lahendus, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Hageja lisab hagiavaldusele hageja poolt kostjatele tehtud ettepanekud ja vastused, kust nähtub, et tegelikult kostjad kohtuvälist kokkulepet saavutada ei soovinud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
1,2,3, 128 lg. 2 ja 5, 1043, 1045 lg. 1 p. 2, 1060 palub hageja:
järgi nemad loomapidajatena vastutavad looma poolt tekitatud kahju eest.
1 sätestab, et kahju põhjustamise korral suurema ohu allikaga vastutab allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst. Seega on kostjad vastutavad tekkinud kahju eest. Veel enam- teades, et koer võib rünnata inimesi (ründeid oli esinenud ka varem), jätsid nad koera võõra isiku valdusesse. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-85-08 on asunud seisukohale, et loomapidaja riskivastutus järgneb juhul, kui
1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel (realiseerumise tõttu). Kuna koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib lk 5 rünnata inimest ja teda hammustada, siis on hageja saanud kehavigastusi kostjate koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel.
järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
1 p. 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kostjad ei vaidle ka selle üle, et on kohustatud hüvitama hagejale raviks vajalikud kulutused, kuid on nõus hüvitama vaid kuludokumentidega tõendatud kahju. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on see kahju järgmine Kuupäev summa (EEK) 07.02.08 200
järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 3 järgi tekib solidaarkohustus siis, kui kohustus on jagamatu. Kuna antud juhul on tegemist solidaarvõlgnikega, mõistab kohus kahju hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt.
1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lõike 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglase hüvituse väljamõistmist kohtu äranägemisel.
2 järgi tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist. Mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on lk 6 põhjuslikus seoses loomapidaja riskivastutuse alusega ehk siis koera poolt kehavigastuse tekitamisega. Hageja ei pea hüvitise saamiseks tõendama muud kui, et kostjad vastutavad talle kehavigastuste tekitamise eest. Samas oleneb hüvitise suurus kehavigastuste raskusest. Lisaks kehavigastustele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvituse saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on tekkinud kehavigastuste tõttu. Kohus arvestab valuraha suuruse määramisel isikukahju tekkimise tagajärgi kannatanule e. tema eeldatavat „valu suurust“ . Kohus võtab rahalise hüvituse suuruse kindlaksmääramisel arvesse, et hageja (kehavigastuse tekkimise ajal 11 aastane) on sunnitud taluma armistunud käega seonduvaid ebameeldivusi. Esitatud fotode kohaselt on tegemist silmatorkavate armidega, mis vajavad korrigeerivat ravi ja mille tõttu hageja ei saa kanda eakohast riietust ja seoses armidega kaasneva kaasinimeste kõrgendatud tähelepanuga, ei saa käia rannas või mujal, kus ta peaks oma keha paljastama. Hagejal esinevad probleemid koolis kehalise kasvatuse tundides riietumisel ja ta tunneb end ebameeldivalt kui teda vaadatakse armide pärast või esitatakse küsimusi. Tähelepanu vältimiseks on ta sunnitud kandma vaid pikkade varrukatega riideid. Ka ei taha ta käia rannas või mujal, kuna ei saa kanda vabalt valitud riietust. Kohus arvestab ka hageja poolt läbi elatut haiglas (narkoos) ja koera ründest saadud šokki, millega talle tekitati mittevaralist kahju kannatuste, valu ja psühhoemotsionaalse šoki näol. Hagejal on seose üle elatud traumaga tekkinud kartus võõraste koerte suhtes ja ta kardab liikuda tänaval, kus talle võivad läheneda koerad. Kohus kaalus võimalust hüvitise vähendamiseks seetõttu, et kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, eelkõige põhjusel, et kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Antud juhul seda tõendatud ei ole.
1 tulenevalt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostjad on enda ütluste kohaselt töötud, kuid ei ole selle kohta esitanud kohtule tõendeid. Samas võtab kohus arvesse asjaolu, et kõnealuse ründe toimumise ajal oli kostjatele kuuluv koer kolmanda isikuga kaasas ja kostjad ei saanud otseselt toimunusse sekkuda. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kostjad, teades oma koera kalduvust agressiivsusele, jätsid ta võõra inimesega, kellele koer ei allunud. Sama koer on rünnanud ka kostjate enda tütart, mille järel koer hukati, mis ei olnud kostjatele emotsionaalselt kerge. Kostjate varalist ja emotsionaalset seisundit arvestades ei pea kohus õiglaseks hüvitise väljamõistmist kostjatelt hageja poolt soovitud suuruses (20 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et õiglaseks hüvitiseks hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest on 10 000 krooni, mille kohus mõistab kostjatelt välja solidaarselt. TsMS §163 lg. 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. lk 7 Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.