← Eesti

2-08-49882/2

Obsah (4)§ 2§ 8§ 28§ 27

2-08-49882 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2009. a Põlva Tsiviilasja number 2-08-49882 Tsiviilasi E. K. taotlus riigipoolse menetlusabi saami

) § 28 lg 1 võimaldab isikut, kes oli riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, tema majandusliku seisundi olulisel paranemisel viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist, kohustada hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulusid, siis tõlgendades nimetatud sätet koostoimes

§ 2

ning riigi õigusabi andmise üldiste eesmärkide ja mõttega, tuleks võimaldada kohtul ka isikut, kelle majanduslik seisund halveneb, vabastada hilisemast riigi õigusabi hüvitamise kohustusest. Kuna E. K. majanduslik seisund on peale riigi õigusabi andmise otsustamist halvenenud, tuleks ta vabastada riigi õigusabi tasu hüvitamiskohustusest, andes temale sisuliselt riigi õigusabi

§ 8p 1 alusel. Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustusest vabastamiseks ei ole põhjendatud.

(4)2 2-08-49882 Kõigepealt analüüsib kohus tekkinud olukorda, kus kohtumääruse alusel riigi õigusabi hüvitamiseks kohustatud isik ei saanud kohtumäärust kätte ning seetõttu ei saanud tasuda hüvitamiskohustuse täitmiseks osamakseid tähtaegselt, mistõttu kohtumäärus saadeti täitmiseks kohtutäiturile. Nimetatud 05.06.2007.a. kohtumääruse p.5 kohaselt pidi kohtumäärus kätte toimetatama hageja esindajele, s.t. temale riigi õigusabi arvel määratud advokaat Anti Aasmaale. Hageja esindaja on kohtumääruse kätte saanud 11.juunil 2007.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 5 on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab.Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Osundatud paragrahvi 6.lõike kohaselt loetakse ka esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda menetlusdokument – kohtu määrus tsiviilasjas nr.2-0629209 selle esindajale kättetoimetamisega kätte toimetatuks ka esindatavale, s.o. E. K. ning esindaja Anti Aasmaa teadmine riigi õigusabi tasu hüvitamiskohustusest ka esindatava teadmiseks sellest. Esindaja ja esindatava omavahelistes suhetes tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) käsundi regulatsioonist, kohtu hinnagul ei oma siinkohal tähtsust, et esindaja tegutses määratuna riigi õigusabi arvel.VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Järgnevalt tuleb vaadelda, kas esineb alus taotleja vabastamiseks riigi õigusabi eest tasumiseks pärast riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustuse kindlaksmääramist. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt on üheks riigi menetlusabi vormiks, kui menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigipoolse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (

) ei ole sätestatud teisiti.

§ 2

sätestab, et seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus, vastavalt

6 lg 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. E. K. majanduslikku seisundit on hinnatud temale riigi õigusabi andmisel tsiviilasjas nr.206-10966, millises on 18.05.2006.a. kohtumäärusega määratud E. K. õigusabi andmine

§ 8p 3 sätestatud viisil, s.o.

õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. E. K. on saanud riigi õigusabi tsiviilasjas nr. 2-06-29209, milles on menetlus 05.06.2007.a. kohtumäärusega lõpetatud sesoses hagist loobumisega. Menetluse lõpetamise määruses on kohus jätnud poolte menetluskulud, välja arvatud kostja poolt hagejale hüvitatud pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, poolte endi kanda.Menetluskuluks on lisaks riigilõivule

(4)3 2-08-49882 olnud hageja õigusabikulud, mille osas on kohus kindlaks määranud hüvitamiskohustuse osade kaupa. Kohtumäärust keegi vaidlustanud ei ole ja see on jõustunud 11.07.2007.a. Kohus leiab, et taotlus analoogia alusel

§ 28

lg 1 koostoimes

§ 2

vabastada riigi õigusabi saanud isik hilisemalt hüvitamiskohustusest ei ole õiguslikult põhjendatud.

§ 2

eesmärk - kindlustada isik olenemata tema varanduslikust seisundist õigusabiga, ei saa olla käesoleval juhul kahjustatud, sest isik on õigusabi tsiviilasja kohtumenetluses saanud.

§-s 28 on sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus majandusliku seisundi paranemise korral, juhul, kui temale oli määratud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.Analoogia kasutamist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4, mille alusel õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttes. Vabanemine kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud on sätestatud

§-s 27, seega ei ole alust kohaldada analoogia alusel

§ 28

.

§ 27

lõikes 1 sätestatud loetelu riigi õigusabi tasu hüvitamiskohustusest vabanemiseks on ammendav, mistõttu seda ei saa laiendada juhtudele, kus isiku majanduslik olukord pärast riigi õigusabi hüvitamiskohustuse kindlaksmääramist on halvenenud. Kuna ei esine aluseid E. K. vabastamiseks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusest vabastamiseks pärast hüvitamiskohustuse kindlaksmääramist, ei pea kohus vajalikuks põhjalikumalt analüüsida taotleja majanduslikku seisundit käesoleval ajal tema poolt esitatud teatise ja tõendite alusel. Kohus märgib vaid, et esitatud tõenditest ei nähtu, et võrreldes 2006.a., mil isikule määrati anda riigi õigusabi, oleks tema majanduslik seisund oluliselt halvenenud. Pigem on see paranenud, sest 18.05.2006.a. kohtumääruses on tema tuluks 2005.a. sissetuleku põhjal arvestatud 6628,66 krooni, käesoleval ajal on see suurenenud (töölepingujärgne tasu 8890.15 + töövõimetuspension 1913.- krooni).E. K. on laenulepingutejärgsed kohustused mitme panga ees, mis näitab, et krediidiasutused on hinnanud tema maksevõimet suhteliselt kõrgeks. Epp Tombak Kohtunik

(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.