2-08-49877/3

(3)Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxxxxx Pxxxx esitas 18.07.2008.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi Ixxxx Pxxxx vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotles abielust sündinud laste Rxxxxx ja Rxxxx jätmist tema kasvatada. Hageja juures kasvavate, kostja ja tema endise elukaaslase laste Rxxxx ja Ixxxx-Rxxxx jätmist kostja kasvatada. Hageja taotles menetlusabi ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasumiseks. Kohus määras hagejale menetlusabi ja tähtajad riigilõivu tasumiseks. 06.10.2008 teatas hageja ühisvara jagamisenõudest loobumisest. Hageja jääb jätkuvalt hoolitsema kõigi tema juures kasvavate laste eest (tl.27). Kostja kohtule oma kirjalikke seisukohti ei avaldanud. Kohtuistungil 26.11.2008 olid pooled kohal. Hageja kinnitas abielu lahutamise nõude juurde jäämist. Vara jagamise nõudest on loobunud, kuna vajadus selleks hetkel puudub ja vajaduse tekkimisel jagavad kostjaga kokkuleppel. Lapsed Rxxxxxja Rxxxxx jäävad hageja kasvatada. Elatist ei nõua, on kokku lepitud. Kostja kinnitab, et on hagejaga kokku leppinud selles, et kõik lapsed jäävad hageja kasvatada. Kostja kannab kõik kulud. Vara jagamiseks praegu vajadus puudub. Hageja põhjendab abielu lahutamise nõuet sellega, et kostja on enamik aega Soomes, nad on omavahel võõraks jäänud. Kostjat abistajana ja toena ei ole hageja jaoks olemas, on ainult tema raha. Kui abieluline suhe on alles, siis ta suhtub kostja mõnedesse otsustesse ja käitumisse teisiti kui suhtuks siis kui on lahutatud. Kui abielu on lahutatud, siis hageja kujundab oma suhtumise ümber ja ei pretendeerigi millelegi. Hagejal ja kostjal on mitmetes küsimustes erinevad seisukohad ja hagejale on oluline, kas on mõtet arvestada ühise tulevikuga või neil seda ei ole. Kui ühist tulevikku ei ole, siis ei ole ka midagi oodata ja ka hageja teeb oma otsused seda arvestades. Ei ole vaja oodata, kuni hakkavad tekkima tülid ja kaklused. Ta on nõus ka edaspidi kostja laste eest hoolitsema lisaks oma lastele, kuna on neid juba üle 10 aasta kasvatanud. Kostja kinnitab, et ta respekteerib hageja otsust abielu lahutada. Kostja ise ei oleks lahutusavaldust esitanud. Abielu lahutamise ühe tagajärjena näeb kostja lisavastutuse tekkimist seoses laste kasvatamisega. Kostja on valmis kandma kõik laste kasvatamise kulud ja tagama pere materiaalse heaolu. Kostja ei pea mõistlikuks praeguse sissetuleku ja töö juurest Eestisse elama ja tööle tulla. Kui ta peaks ise oma lapsi kasvatama igapäevaselt, siis ta tuleks Eestisse elama ja tööle, vahepeal peaksid lapsed olema vanavanemate kasvatada. Kostja loeb praegust suhtevormi hagejaga partnerluseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Kxxxxxx Pxxxx ja Ixxxx Pxxxx vaheline abielu on registreeritud 28.02.1997.a Pärnumaa Perekonnaseisuosametis, sellekohane akt kanne nr 43 all. (tl 5). Abielust on sündinud lapsed Rxxxx (tl.8) ja Rxxxxx(tl.9). Poolte ühises ja hageja praeguses elukohas elavad Ixxxx Pxxxx ja Pxxxx Pxxxx lapsed Rxxxx (tl.6) ja Ixxxx- Rxxxx (tl.7). Kostja sissekirjutusjärgne elukoht on Soome Vabariigis, ta omab seal püsivat ja garanteeritud töökohta ega näe perspektiivi Eestisse asumiseks. Kostja käib Eestis mitte sagedamini kui kord kuus. Nii on see kestnud rohkem kui 5 aastat. Hageja elab koos poolte ühiste laste ja kostja lastega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja kannab laste kasvataja ja koduhoidja rolli. Ka kostja nimetab oma koduks xxxxxxxxxx elamut. 2

(3)Kohus leiab, et pooltevaheline suhe on kostja poolt õigesti nimetatud partnerlussuhteks: selles domineerib ratsionaalne aspekt (keegi peab igapäevaselt lapsi kasvatama) ja materiaalse külje lahendamine. Emotsioonid ja tundmused on elimineeritud (nt puudub armukadeduse teema). Poolte vahel puudub kooselu, ühine tulevikuvisioon ja ettetulevate probleemide ühine lahendamine. Pooled on omavahelised suhted korraldanud ratsionaalsel alusel ja toimivalt: hageja kanda on laste kasvatamise ülesanne ja selleks vajalike materiaalsete vahendite andmine on kostja ülesanne. Muulaadilisi omavahelisi suhteid poolte vahel ei ole. Kumbki pool ei ole sellist omavahelist ülesannete jaotust ja sellest tulenevaid kohustusi rikkunud. Sellises olukorras konstateerib kohus, et abielu selle üldiselt teadaolevas tähenduses poolte vahel puudub ja see on asendunud ratsionaalse partnerlussuhtega. Hageja ei ole nõus, et sellises olukorras kestab vormistatuna abielusuhe ja kostja ei ole nõus praegust tegelikku olukorda muutma. See tähendab, et kumbki pool ei ole nõus praeguse olukorra muutmisega ehk jätkama (taastama) abielu. Puuduvad abielu jätkamiseks vajalikud eeldused. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Neil asjaoludel ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Abielust on sündinud lapsed- poeg Rxxxx ja tütar Rxxxxx. Pooled on ühetaolisel seisukohal laste kasvatamise küsimuses – lapsed jäävad hageja kasvatada. Sellise otsustuse märgib kohus ka otsuses. Hageja juures elavad lapsed Ixxxx- Rxxxx ja Rxxxx on kostja lapsed eelmisest kooselust, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenevad vanemakohustused. Ehkki kostjal puudub sissekirjutus Eestis, elavad lapsed koos hagejaga poolte varasemas ühises elukohas ja õpivad xxxxxxxxxx ja pooled on kokku leppinud selles, et kostja lapsi kasvatab igapäevaselt hageja. See tähendab, et ka kostja lapsed ei ole ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest ja puudub vajadus laste üle eestkoste seadmiseks. Kohus leiab, et kostja laste Ixxxx- Rxxxx ja Rxxxx kasvatamise küsimus on lahendatud poolte vahel kokkuleppel ja laste huvides ja puudub vajadus eestkosteasutuse poole pöördumiseks PkS § 92 lg.3, lg.5 alusel. Hageja loobumine ühisvara jagamise hagist tuleb vastu võtta TsMS § 428 lg.2 p.3 alusel. Kuna pooled on laste Ixxxx-Rxxxx ja Rxxxx kasvatamises kokku leppinud väljaspool käesolevat asja, ei käsitle kohus seda käesolevas kohtulahendis. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesoleval juhtumil ei ole esile toodu aluseid, mille tõttu peaks kohus menetluskulud jaotama erinevalt TsMS § 164 lg. 1 sätestatust. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 434-436, § 630 lg 2; PKS § 29 lg 2, lg 5, § 30 p 3. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)4