2-08-49790/3

2-08-49790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-49790 Tsiviilasi Aktsiaselts Eraküte hagi Sxxxx Mxxxxxxxxvastu 7544,35 krooni nõudes Hageja: Aktsiaselts Eraküte (Jõgeva osakond; registrikood 10419088; asukoht Aia 50, Jõgeva 48304) Kostja: Sxxxx Mxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista Sxxxx Mxxxxxxxxx aktsiaseltsi Eraküte kasuks 7544 (seitse tuhat viissada nelikümmend neli) krooni ja 35 senti.
4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista Sxxxx Mxxxxxxxxx aktsiaseltsi Eraküte kasuks tasutud riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §
5. 1 2-08-49790 Menetluse käik Aktsiaselts Eraküte esitas 17.07.2008.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagiavalduse Sxxxx Mxxxxxxxxvastu soojusenergia tarbimise eest kostjale kuuluvas korteris,xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tekkinud võlgnevuse summas 7544,35 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama
6. oktoobriks 2008.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 21.10.2008.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Poolte vahel on võlasuhe, mis tuleneb soojusenergia müügilepingust. Hageja on juhtinud kostjale kuuluvasse eluruumi soojusenergiat ja kostja on kohustatud selle eest hagejale tasuma. Sellist suhet reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat maksekohustust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 550 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 2