← Eesti

2-08-49187/10

Obsah (7)§ 92§ 93§ 95§ 96§ 98§ 99§ 100

2-08- 49187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2008.a. Haapsalu Tsiviilasja number 2-08-49187 Tsiviilasi Lihula Vallavalitsuse avaldus ala

§ 92

järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

§ 93

järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud 2 2-08- 49187 andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Lihula Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealistele R. P., R. P. ja K.P. eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on laste ema alkohoolik, kes kasvatab lapsi üksi ja ei tule toime laste eest hoolitsemisega. Kuna kodune olukord ei võimaldanud lapsi jätta ema juurde, otsis eestkosteasutus võimalust laste paigutamiseks mujale. S.t. et alaealised on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja läbivaatamise ajaks on lapsed asunud elama oma õe Z. A.i juurde, kes taotleb enda määramist laste eestkostjaks. Kohus määras alaealiste esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, eestkostja määramine on alaealiste enda huvides vajalik. Keegi menetlusosalistest Lihula Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud.

§ 95järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja.

Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Lihula Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata alaealiste R. P., R. P. ja K.P. eestkostjaks õde Z. A.. Vallavalitsus leiab, et Z. A. on sobiv isik laste eest hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks. Z. A. on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma vendade eestkostjaks /t.l.23/. Kohus on veendunud, et Z. A. on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks.

§ 96

tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud.

§ 98järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja.

Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

§ 99

järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.

§ 100järgi

(1)Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.
(2)Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega.
(3)Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 526 lg. 2 p. 5 järgi eestkostja määramise määruses märgitakse aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. 3 2-08- 49187 Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab eestkostja kolmeks aastaks v.a.R. P., kes vähem kui aasta pärast saab täisealiseks. Eestkosteasutuse taotlusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt
  1. oktoobril 2011.a. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealise huvisid silmas pidades , jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja
  2. Külli Mõlder kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.