) § 162 lg 1 alusel /tl 60-62/. Kohus edastas 21.10.
R'i vastu ja lõpetada asjas menetlus.
Kostja seisukoht Kohus edastas kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks, määrates kostjale vastamise tähtaja /tl 69/. 16.12.
lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise taotlusele vastu ja on nõus tsiviilasja menetlemise lõpetamisega /tl 71/. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses.
lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 50 krooni ja sõidukulud 70 krooni, kokku 120 krooni. Kostja kinnitab, et on nimetatud menetluskulud kandnud seoses menetlusdokumentide saamise ja saatmisega.
lg 5 ls 2 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja nõue on põhjendatud ja hageja peab kandma kostja menetluskulud, milleks on posti- ja sõidukulud summas 120 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale OÜ-le Aktiva Finants tagastada tema poolt tasutud riigilõivust summas 250 krooni pool s.o 125 krooni. Reena Undrest Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.