KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk
- aprillil
- a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-08-29355 Tsiviilasi A.S. (T.) hagi E.P. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja A.S. (T.), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxx x xx-xx xxxxxx xxxx volitatud esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kostja E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx vald xxxx Pärnumaa, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Avalikul kohtuistungil esindajad Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 18, § 19 lg 1-3, § 30 p 3 ning TsMS § 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas . Rahuldada A.S. (T.) hagi E.P. vastu täielikult. Ühisvara jagada järgmiselt: jagada A.S. (T.) ja E.P. ühisomandis olev maatulundusmaa, kinnistu registriosa Nr. xxxxxx, asukoht Xxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx Pärnumaa kaasomandisse, millest 1/2 mõtteline osa kuulub A.S. (T.), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxx x xxxx xxxxxx xxxx omandisse ja 1/2 mõtteline osa kuulub E.P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx vald xxxx Pärnumaa omandisse; lugeda E.P., isikukood xxxxxxxxxxx omandis olev elamumaa kinnistu registriosa Nr. xxxxxx asukohaga Xxxx x xx xxxxxx Pärnumaa lahusvaraks; jätta jagamata A.S. (T.) ja E.P. ühisomandis olev vallasvara 200 000 krooni väärtuses; jagada poolte ühisomandis olevad mootorsõidukid järgmiselt: . E.P., isikukood xxxxxxxxxxx ainuomandisse - auto Xxxxxxxxx xxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000.- kr., auto Xxxxx xxxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr., A.S. (T.), isikukood xxxxxxxxxxx ainuomandisse – auto Xxxx xxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr., traktor x xx reg.nr. xxxx xx väärtusega 3000 kr.. Kuna poolte ühisvara on jagatud võrdselt pole ühele poolele enamsaadu arvel hüvist vaja määrata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja väited Poolte vahel sõlmiti abielu 03.12.
- ja detsembris 2005.a. lõppes poolte ühine kooselu ja majapidamine ning xx xx xxxx.a. lahutati Pärnu Maakohtu otsusega poolte abielu. Hageja lähtudes PkS § 18 lg 1, mis lubab ühisvara jagada peale abielu lahutamist ja PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse eeltoodud juhul ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, seega hageja peab ühisvaraks neid asju, mis on poolte poolt soetatud ajavahemikul 03.12.1983 kuni detsember 2006.a. Hageja poolt esitatud jagatava ühisvara koosseis ja väärtus ning kuuluvus peale jagamist:
- maatulundusmaa, kinnistu registriosa Nr. xxxxxx, asukoht Xxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx Pärnumaa väärtus 2 000 000 krooni jätta esemeliselt kostjale;
- elamumaa kinnistu registriosa Nr. xxxxxx asukohaga Xxxx x xx xxxxxx Pärnumaa väärtus 500 000 krooni jätta esemeliselt hagejale; 3.transpordivahendid: auto Xxxxxxxxx xxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000.- kr. jätta esemeliselt kostjale; auto Xxxxx xxxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt kostjale; auto Xxxx xxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt hagejale; traktor X xx xxx xx xxxx xx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt hagejale. 4.vallasvara väärtusega 100 000 krooni jätta esemeliselt hagejale. Hageja ei soovi rahalist hüvitust kostjalt tema poolt enamsaadu arvel hoolimata sellest, et kostja detsembris 2005.a. lahkus ühisest kodust. Hageja tunnistab, et xxxx t. xx xxxxxx hooned on lahusvara, saadud kostja poolt pärimise teel, kinnistu maa aga kuulub hageja arvates poolte vahel ühisvarana jagamisele võrdsetes osades nagu seadus ette näeb, samuti on hageja soovib, et xxxxx kinnistu jagataks võrdseteks reaalosadeks (tl.42). Kostja väited Kostja hagi ei tunnista. 1.Kinnistu xxxx x maa on saadud kostja emale, A.P. võõrandatud maa tagastamise käigus antud asendusmaana. Panga väljavõttest nähtub, et kostja ema ja isa pärandasid kostjale oma 2
(4)EVP-d, mille eest pandi kinnistul asuvale majale uued aknad ja katus. Kinnistu ostmiseks kinkis ema kostjale 1000 rubla Maja ei ole valmis pole ehitatud küttesüsteemi. Antud kinnistu hind võiks olla maksimaalselt 1 000 000 krooni.
- kinnistu xxx t. xx xxxxxxx on kostja lahusvara, maa on erastatud kinke tel saadud EVP-de eest, maja sai kostja enese omandusse pärandvarana oma isalt.
- Transpordivahendid on hävinenud. Kostja ei soovi hagejalt ühtegi transpordivahendit, kostjale on hagis nimetatud transpordivahendite saatus ja asukoht teadmata.
- kostja teada pole pooltel ühisvara 100 000 krooni eest. Kostja teeb ühisvara jagamiseks järgmised ettepanekud: 1.jagada xxxxx x kinnistu ja jätta kostja omandisse hooned ja hoonete juurde kuuluv maa (umbes 4 ha), ülejäänud maa xxxxx xkinnistust jätta kostja omandusse; 2.hageja omanduse jätta lahutuse käigus kogu äraviidud vallasvara, tööriistad ja traktor ning autod, kostja omandusse jätta talle hetkel kuuluv vallasvara (see vara, mis jäi kostjale abielulahutuse ajast;
- kostja loobub poolte ühise lapse, keda kostja kasvatab elatusrahast (120x2175 =261 .000): 4.Lugeda kinnistu asukohaga xxxx t. xx xxxxxx kostja lahusvaraks; 5.Rahalised nõudeid pooled teineteisele ei esita. Kohtu õiguslik põhjendus. Tulenevalt TsMS § 2 ja § 4 lg 4 tegi kohus kogu aega jõupingutusi lahendad asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (tl. 43, 47, 50-51, 55, 65-66, 72-73, 79, 104). Pooled on nõus, et abielulised suhted lõppesid xxxx.a. Hageja tunnistab, et xxxx t. xx xxxxxx hooned on lahusvara, saadud kostja poolt pärimise teel (tl. 42), seega on tegemist menetlusosalise omaksvõtuga ja nimetatud asjaolu loetakse tõendatuks. Nimetatud objekti maa osas on kohus seisukohal, et tegemist on samuti lahusvaraga, saadud teel omandatud vara arvel. Nimetatud asjaolu on tõendatud kostja EVP arve koopiaga (tl.38), millest nähtub, et kostja on saanud kinkena 15.08.1996.a. 14 100 EVP ja pärandina 164 895 EVP. Kui hageja soovib jagada nimetatud objekti maad peab hageja kohtule tõendama selle väärtuse –TsMS § 230 lg
- Hageja pole seda teinud. Eeltoodust kohus järeldab, et elamumaa kinnistu registriosa Nr. xxxxxx asukohaga Xxxx x xx xxxxxx Pärnumaa väärtus 500 000 krooni on kostja lahusvara PkS §15 lg 1 mõttes. Vallasvara väärtusega 100 000 krooni /kohtuistungil täpsustatud hinnaga 200 000 krooni) kohta pole esitatud tõendeid selle esemelise loetelu ja väärtuse ning asukoha kohta. Seega puuduvad kohtul tõendid vallasvara olemasolu kohta ja nimetatud vara jagada ei saa. Kohtupraktika. /Riigikohtu lahend 3-2-1-13-01/ - PkS § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. /Riigikohtu lahend 3-2-1-1806/ - Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 (RT III 2005, 23, 241) leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Viidatud tsiviilasjas oli ühisvarana jagatav korter ka abikaasade ühiste laste elukoht. Kolleegiumi arvates tuleb seda asjaolu ühisvara jagamisel 3
(4)kaaluda ka sel juhul, kui eluruum on elukohaks vaid ühele abikaasadest, sõltumata tema mõttelise osa suurusest. /Riigikohtu lahend 3-2-1-46-06/ - Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. /Riigikohtu lahend 3-2-1-88-01/ -Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes, TsÜS § 91 kehtestab tehingu vormi vabaduse põhimõtte, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega võib ühisvara jagamise kokkulepet tõendada poolte seletuse ja tunnistajate ütlustega. Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Jagatava ühisvara koosseisuks on. Transpordivahendid: auto Xxxxxxxxx xxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000.- kr. jätta esemeliselt kostjale; auto Xxxxx xxxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt kostjale; auto Xxxx xxxxxx xxx xx xxx xxx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt hagejale; traktor X xx xxx xx xxxx xx väärtusega 3000 kr. jätta esemeliselt hagejale. Traktori maksumuseks on kostja poolt pakutud ka 25 000 krooni, kuid see asjaolu on tõendamata, seega tuleb lähtuda hageja pakutud hinnast 3000 krooni. Kohus leiab, et tuleb lähtuda PkS § 19 lg 1 printsiibist ja jagada asjad võrdselt poolte vahel. Vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse õiendist 16.06.08 nr. 9-1/0820045 on nimetud asjad olemas (tl.19). Kohus ei saa kinnisasja registriosa Nr. xxxxxx, asukoht Xxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx Pärnumaa jagada esemeliselt. Pole võimalik jagada ka reaalosadena, kuna osad on mõõdistamata. Kumbki pool pole kohtule suutnud tõendada, miks just temale tuleks nimetatud omand jätta esemeliselt. Mõlemad pooled on nõus teisele poolele maksma hüvist enamsaadu arvel. Seega kuulub kohaldamisele vastavalt kohtupraktikale PkS § 19 lg 3, määrates kummagi abikaasa osa ühisvaras osadena pooleks. Ükskõik, millise poolele kohus määraks vara esemeliselt, riivaks see teise poole huve ja ei oleks mõistlik. Rein Pokk Kohtunik 4
(4)