Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja on maksnud lapsele elatist ebaregulaarselt ja seda mittenõutavas määras. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2500 krooni kuus. Kohtule on esitatud tõendid, mis tõendavad, et Axxx Txxxxx on möödunud perioodil sissetulek, mis ületab kordades Eesti Vabariigis saadava keskmise töötasu- 25228.60 krooni kuus. Sellele vaatamata ei ole Axxx Txxx pidanud võimalikuks oma lapsele Axxxxxxx ülalpidamist anda. Kohtu väljanõutud tõendid tõendavad ka, et Axxx Txxxxx tekkinud vigastus on töövigastus, s.t. et temale on garanteeritud ka edaspidi püsiv sissetulek töövõimetuspensioni näol. Seega ka juhul, kui Axxx Txxx on kaotanud oma töövõimet, on tal jätkuvalt püsiv sissetulek. Sellises olukorras on põhjendatud, et isal tuleb maksta lapse ülalpidamiseks elatist. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
lg 6 järgi on aluseks elatise väljamõistmata jätmisel.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on oma vastuväited elatisenõudele esitanud kohtuistungil. Kostja põhjenduste kohaselt ei võimalda tema majanduslik ja varaline seisund maksta elatist hageja poolt taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul, võttes arvesse tõenditega tõendatud sissetuleku suurust, ei põhjenda kostja väited hagi rahuldamata jätmist. Hageja poolt nõutav elatis 2175 krooni kuus on seadusega ettenähtud elatise alammäär ja see tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2007a. Kohus leiab, et see on põhjendatud. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et kostja ei ole elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud, samas on ta juba tol perioodil (näiteks septembris 2007) saanud väga olulises summas sissetulekut. Vastavalt
lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Eeltoodu põhjal mõistab kohus kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.06.2007a. Kostja poolt 2008a. juba tasutud elatisesumma osas elatis sissenõudmisele ei kuulu.
Lapse täisealiseks saamisel õpingute jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal. Võttes arvesse kostja sissetuleku suurust, ei satu ka kostja teised lapsed halvemasse olukorda kui kostjalt mõistetakse elatis välja tütar Axxxxx ülalpidamiseks miinimumsummas(tl.35-37). Arvestades, et kostja ei ole elatisemaksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud, tunnistab kohus otsuse TsMS § 468 lg 3 alusel viivitamata täidetavaks kahe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 4350 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.