lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus
sätestatud alusel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 4 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.
lg 1p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed muuhulgas võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased.Seega on kostja kui võlgniku tütar võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes.
lg 1 kohaselt , kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras tehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Pankrotihaldur on seisukohal, et pärandist loobumise puhul on tegemist kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust sisaldava tehinguga, mille tagajärjena tekkis olukord, kus võlgniku asemel sai pärijaks tema tütar. Haldur soovib rõhutada asjaolu, et pärandist loobumine on tehtud jaanuaris 2004, ajal, mil Pärnu Maakohus menetles AS ETK Vikero Tekstiil ( pankrotis) hagi pankrotivõlgniku vastu 750 000 krooni nõudes. Pankrotivõlgniku ja kostja tegevus pärandi vastu võtmisel on seetõttu vastuolus ka hea usu põhimõttega. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik, loobudes vahetult enne eeldatavalt tema kahjuks tehtavat kohtuotsust pärandi vastuvõtmisest, mille hulgas oli eeldatavalt olulise väärtusega korteriomand, kahjustas sellega oma võlausaldajate huve Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole ülalnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud summast midagi tasunud ning käesoleva seisuga puudub võlgnikul kinnisvara või muu vara, mille arvelt saab kohtuotsust täita, on ilmne, et võlgnik soovis oma tegevusetuse kaudu saavutada enda täielikku varatust, et seega mitte asuda hüvitama võlausaldajate nõudeid. Eelneva alusel palub haldur tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku avalduse oma isa EJ pärandi vastuvõtmisest loobumise kohta. PärS § 118 lg 2-1 p-ti 1 kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja vaidluse korral ennistada kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. PärS § 118 lg 3 tulenevalt saab pärandi vastu võtta 10 aasta jooksul pärandi avanemisest s.o. käesoleval juhul 13.11.2003. Pankrotihaldur palub ennistada tähtaeg 13.11.2003 surnud EJ pärandi vastuvõtmiseks.
Juhul, kui kohus asub seisukohale, et pärandist loobumist ei saa kehtetuks tunnistada pankrotiseaduse alusel, tuleb anda võlgniku tegevusele hinnang hea usu ja heade kommete täitmise nõude valguses.Isik, kekkek on täitmata kohustusi ja kes loobub pärandist, käitub oma võlausaldajate suhtes ebaausalt ja ebaõiglaselt. Hageja palub 1.rahuldada XXXXXX XX-X Pärnu linnas asuva korteriomandi arvelt AS ETK Vikero Tekstiil ( pankrotis) nõue 750 000 krooni, Eesti Vabariigi nõue 4295 kr ja kohtutäitur T.Lorvi nõue 1516 kr EJ vastu; 2. müüa XXXXXX XX-X korteriomand avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja tasuda müügist saadud raha, kuid mitte rohkem kui 755 811 kr EJ pankrotivarasse; 3
S § 125 kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast.Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel.Seega PärS § 125 alusel sai nõude esitada võlausaldaja.Siinkohal on asjakohane märkida, et PärS §-s 125 sätestatud õiguse said võlausaldajad realiseerida ( nõudeid avaldusena esitada) pärimismenetluses sätestatud tähtaja jooksul, milline käesolevas vaidluses oli kuni 27.03.2004.Arvestades olukorda, kus võlausaldajal ei olnud pärandi avanemise ajal tunnustatud nõuet, kuid samas kestis kohtumenetlus kahju välja mõistmiseks, oli võlausaldajal võimalus rakendada oma nõude tagamiseks pärandi hoiumeetmeid ( PärS § 110-111).Seega on käesoleval juhul võlausaldaja jätnud õiguskaitsevahendid õigeaegselt rakendamata.
lg 1 kohaselt pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.Seega annab see haldurile õiguse teha tehinguid ja muid toiminguid võlgniku nimel ning esindada kohtus ainult võlgnikku.
S § 125 alusel nõuet, kuna haldur esindab kohtumenetluses võlgnikku mitte võlausaldajaid. Kostja on seisukohal, et halduri nõue rahuldada kostjale kuuluva korteriomandi arvelt võlausaldajate nõuded hageja vastu ei tugine kehtivale seadusele kuna halduril puudub seadusjärgne õigus esitada nõudeid võlausaldajate nimel või võõrandada vara, milline ei kuulu võlgnikule.
lg 2 kohaselt pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.Pärnu linnas XXXXXX XX-X korteriomand ei kuulunud võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal võlgnikule ( hagejale). Tagasivõitmise mõiste on sätestatud
lg-1, mille kohaselt tagasivõitmise korral tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
§-des 110-114 sätestatud ehk tagasivõidetavad tehingud on 4
lg 1 sätestab üheselt, et kui võlgnik saab pärast pankroti väljakuulutamist pärandi või annaku, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise haldur.Haldur võib pärandi vastu võtta üksnes inventuuriga.Sama kehtib kui võlgnik saab pärandi või annaku enne pankroti väljakuulutamist, kuid ei ole pankroti väljakuulutamise ajaks pärandit või annakut vastu võtnud ega sellest loobunud.Käesolevas vaidluses võlgnik sai pärandi ja loobus sellest enne pankroti väljakuulutamist ning seega halduril puudub pädevus esitada mistahes nõudeid pärandvara suhtes.
lg 1 kohaselt puudub halduril pädevus esitada nõuet pärandist loobumise avalduse kehtetuks tunnistamise nõudes.Kostja jääb 11.08.2008 vastu p.3.5. märgitu juurde s.o. Pärimisseaduse § 115 lg 2 teise lause kohaselt pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.Eelnimetatud pöördumatuse printsiip on tingimatu.Pöördumatuse printsiip on sätestatud ka pärandi vastu võtmise korral.Kuna seadus ei võimalda pärandit pärast sellest loobumist vastu võtta, ei ole võimalik pärandi loobumist ka kohtu korras kehtetuks tunnistada. Kostja leiab, et hageja esitatud nõuded on alusetud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja kirjalikud seisukohad 03.08.2009 kostja vastuse kohta Juhul, kui asuda seisukohale, et hagi on muudetud, tuleks kohtul anda nõusolek hagi muutmiseks. Hagi täiendamise tingis kostja õigusvastane käitumine.Lisaks märgib hageja esindaja, et esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremalt ja säästlikumalt. Hageja esindaja leiab, et pankrotihalduril on pädevus esitada hagi PärS § 125 alusel.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et pankrotivõlausaldajatel on pankrotivõlgniku vastu nõueded ja neid ei saa rahuldada võlgniku vara arvelt. Vaidlus käib selle üle, kas nende nõuete rahuldamist PärS § 125 toodud viisil saab korraldada ja pankrotihaldur. Pankrotihaldur on seisukohal, et PärS § 125 kohaldamine ei ole ajaliselt piiratud pärandi vastuvõtmise tähtajaga.Seadusest ei tulene, et võlausaldaja õigus nõuda pärandist loobunud võlgniku pärandiosa arvelt võla tasumist tuleks realiseerida pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja jooksul.Pärmismenetlus ei mõjuta nõude pärandist loobuja võlausaldajate nõuete aegumistähtaja pikkust ega kulgu.Kõigi võlausaldajate nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad täitedokumentidel.Seega vastavalt TsÜS § 157 on nende aegusmistähtaeg 30 aastat arvates dokumendi väljaandmisest. PärS § -st 125 tuleneva õiguse maksmapaneku tähtaja piiramine pärandi vastuvõtmise tähtajaga tooks kaasa pärandist loobumise kuritarvitamise võimaluse.Subjektiivse pärimisõiguse kohta informatsiooni saamine on enamasti väga piiratud.Pärima õigustatud isikute ringi ei avalikustata. Tagasivõitmise normid ei piira ühepoolsete tehingute ( sh pärandist loobumise) tagasivõitmist
lõike 5 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus
-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg1 p 4 annab üldise aluse just selles ajavahemikus tehtud tehingu tagasivõitmiseks.
kehtestab tagasivõitmise üldaluse, sidudes tagasivõitmise teatud tunnustega.
ei reguleeri pärandi tagasivõitmist.See norm reguleerib olukorda, kus pärand avaneb pärast võlgniku pankrotistumist ja olukorda, kus pärand on küll avanenud enne võlgniku pankrotistumist, kuid pärandi vastuvõtmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Tagasivõitmine ei ole seotud võlgniku omandisse kuulunud varaga Kostja väitel välistab tagasivõitmise sätete kohaldamise asjaolu, et pärandist loobumise korral ei ole pankrotivõlgnik asja ega õiguse omanik.See väide ei ole asjakohane. Alates 01.jaanuarist 2004 kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei ole tagasivõitmine seotud võlgniku omandist välja läinud varaga. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 03.juunil 2009 koostatud hagiavalduse tervikteksti näol on tegu hagi muutmisega.TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja on teatanud 12.02.2009 ( tl 110) , et ta ei nõustu hagi muutmisega. Kohus leidis, et taotlus hagi muutmiseks tuleb rahuldada, sest see on esiteks tingitud objektiivsetest asjaoludest ( hagi esitamisel pankrotihaldur ei teadnud, et võlgnik on pärandist loobunud, vaid see asjaolu selgus menetluse ajal) ning samuti see võimaldab asja kiiremini läbi vaadata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.11.2003 suri hageja isa EJ, 15.01.2004 tegi hageja notari juures pärandist loobumise avalduse, 15.01.2004 tegi kostja notari juures pärandi vastuvõtmise avalduse, 27.01.2004 avaldas notar pärimisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded, 21.04.2004 tegi Pärnu Maakohus otsuse, millega mõisteti tsiv asi nr 2-417/2002 hagejalt välja 750 000 kr AS ETK Tekstiil ( pankrotis) kasuks , lisaks 36 000 krooni riigilõivu, 01.07.2008 Pärnu Maakohtu otsusega tsiv asjas nr 2-08-13608 kuulutati välja hageja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk ning Pärnu Maakohtu määrusega 20.veebruarist 2009 tsiv asi nr 2-08-51521 määrati EJ eestkostjaks tema tütar käesolevas asjas kostja AE. Kohus nõustub kostja esindajaga, et PärS § 125 alusel ei saa võlausaldajate huvides haldur esitada kohtule nõuet, sest pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja.
lg 1 kohaselt pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja viide
§-le 55 lg 1 ei ole kohtu hinnangul asjakohane, sest see sätestab halduri põhikohustused ja õigused – haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.
lg 3 kohaselt pankrotivõlausaldaja ( võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Halduri nõue rahuldada kostjale kuuluva korteriomandi arvelt võlausaldajate nõuded hageja vastu ei tugine seadusele s.o. nõude esitamiseks ja rahuldamiseks puudub seaduslik alus. 6
lg 1 kohaselt pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena ja lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vara tagasivõitmise mõiste on sätestatud
§-s 109 lg 1, mille kohaselt tagasivõitmise korras saab kohus tunnistada
§-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
§-111-114 des on loetelu tehingutest, mida saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, kuid pärandist loobumist selles loetelus ei ole. Seadusandja on kehtestanud loetelu vara kohta, mis on võlgniku omandis olnud, kuid pärandvara loobumise korral ei olegi see vara võlgniku omandis olnud ja seetõttu seda tehingut ei saa hiljem vaidlustada. Selline seisukoht haakub pärandist loobumise puhul pöördumatuse printsiibiga . Samas
lg 1 kohaselt, kui võlgnik saab pärast pankroti väljakuulutamist pärandi või annaku, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise haldur. Käesolevas asjas võlgnik sai pärandi ja loobus sellest pärast pankroti väljakuulutamist ning seega puudub halduril alus esitada nõudeid pärandvara suhtes. Pärimisseadus § 115 lg 2 sätestab pöördumatuse printsiibi s.o. pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Eelneva alusel on hageja nõuded alusetud ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige:I.Hallas /Kohtunik/ Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 25.05.2010.a. otsusega nr. 3-2-1-41-10 Kohtuotsus jõustus osaliselt 25.05.2010 a Riigikohtu otsusega nr. 3-2-1-41-10 järgmiselt: Riigikohtu 25.05.2010.a otsuse RESOLUTSIOON 1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-29221 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2009. a otsus ja Pärnu Maakohtu 24. augusti 2009. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue müüa kostja kinnisasi ja rahuldada selle arvel hageja võlausaldajate 755 811 krooni suurune nõue, ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Ülejäänud osas jätta kohtuotsused muutmata. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Tagastada E. J-le (pankrotis) kassatsioonkaebuselt 15. veebruaril 2010. a tasutud kautsjon 1000 (üks tuhat) krooni. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.