lg.1 sätestab: kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati (p.5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
sätestab: teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 4
Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkinud kostja käitumise tulemusena ja poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Küsimus sellest, kas kostja on kahju tekitamises süüdi, ei tähenda kindlaks tegemist, kas süü esineb otsese tahtluse või kaudse tahtluse vormis (nagu tehakse kindlaks süüteomenetluses ja millele osutab kostja). Lepinguväline vastutus kahju tekitamise eest võib põhineda 1) õiguskorra poolt taunitaval käitumisel või 2)õiguskorra poolt taunitaval tulemusel. Käesoleval juhtumil on tegemist õiguskorra poolt taunitava tulemusega- on kahjustatud teise isiku omandit. Omandi kahjustumine on saanud võimalikuks seetõttu, et kostja, liikudes hauakivi läheduses, toetus sellele, mille tulemusena hauakivi kukkus. Kohtule ei ole esitatud ühtki asjaolu (hädaseisund, hädakaitse vms), mida saaks kõnesoleva juhtumi puhul käsitleda sellist tegevust õigustava asjaoluna. Kohtuliku arutamise käigus on esitatud erinevaid põhjusi, miks kostja hauakivile toetus: konarlikul maapinnal kostja komistas, komistas kõrge vanuse tõttu, komistas purjusoleku tõttu. Kohus on seisukohal, et kõik need võimalikud põhjused on kahju tekitamise aspektist ühelaadsed ja kujutavad endast sisemise hoolsuse kohustuse rikkumist. See tähendab, et kostjal oli võimalik ette näha, et konarlikul maapinnal ja hauaplatside vahel liikudes võib tal olla raskusi tasakaalu hoidmisega ja sellega hoiduda teiste isikute omandi kahjustamisest. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostjalt nõutava kahju hüvitamise aluseks on väärteoasjas tehtud otsus, millega kostjat karistati KarS § 218 lg.1 järgi. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel analüüsib tsiviilasja lahendav kohus kõiki asjaolusid lahus ja sõltumatult väärteootsusest ja kahju hüvitamist saab nõuda vaid juhul, kui on tehtud kindlaks nii kahju olemasolu, kostja õigusvastane käitumine, tema süü kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel.
lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg.1 sätestab: asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
lg.3 sätestab: kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Uuritud tõendid tõendavad, et hageja omandit hauaplatsil- hauakivi ja lilleraami- on kahjustatud. Kahjustus seisneb hauakivi küljest killu murdumises, lilleraami ühe külje mõranemises ja hauakivi ümberkukkumises. Seega ja tuginedes
lg.3 peaks kahjuhüvitis katma hauakivi ja lilleraami parandamise mõistlikud kulud. Hageja on esitanud vajalike kulutuste kohta OÜ SED „Kivimeister“ kalkulatsiooni (tl.60), millest nähtuvalt on lilleraami mõõtudega 1,1x 0,60 x0,10 maksumus 7400 krooni ja selle paigaldamine maksab 3500 krooni. Hageja seletusest nähtuvalt tähendab see lilleraami nelja külge, mis kõik tuleb vahetada. Võrdluseks: sama firma kalkulatsiooni järgi (tl.30), milles on lilleraami nelja külje pikkuseks 3,2 meetrit, on 1 meetri hind 2500 krooni, kokku 8000 krooni. Kostja esitas hinnapakkumise tööettevõtjalt Exxxxx Txxxxx (tl.69,70), mille järgi 1,2 meetri pikkuse graniitrandi maksumus on 2000 krooni. Kohus on seisukohal, et kahjustatud lilleraami parandamine saab seisneda mõranenud raamiosa väljavahetamises ja see ei saa tähendada kogu lilleraami (neli külge) asendamist. Kogu lilleraam ei ole kahjustatud, ammugi mitte hävinenud, et oleks alus nõuda uue lilleraami soetamise kulude hüvitamist
Olukorras, kus varasem tulemus on saavutatav väiksemate kuludega ja üht raamiosa asendades, on ilmselgelt ebamõistlik teha suuremaid kulutusi ja asendada kogu raam. Kostja on tõendanud „Hauakivid OÜ“ pakkumist esitades, et vajalikes mõõtudes musta graniitrandi saamine on võimalik 2000 krooni eest. Seetõttu on põhjendamatu teha kulutusi oluliselt kallimale tööle (OÜ SRD Kivimeister), eriti olukorras, kus sama firma erinevad pakkumised ei ole ühetaoliselt mõistetavad. Hauakivi parandamiseks on vajalik selle faasimine ja lihvimine. Hauakivi küljest ära tulnud killu maksimaalseks pikkuseks on 4 cm (foto nr. 5). Hageja esitatud kalkulatsiooni järgi on sellise töö maksumus 1000 krooni (tl.60). Kohus, hinnates sellist kalkulatsiooni, kahjustuse asukohta hauakivi alumisel nurgal, kahjustuse suurust proportsioonis kogu hauakivi suurusega, on arvamusel, et maksimaalselt 4 cm pikkuse kahjustuse parandamise eest 1000 krooni maksmine on ilmselgelt ebamõistlik kulutus. Hauakivi esmase parandamise ja paigaldamise tegi L.Lxxxxxxhageja tellimusel 500 krooni eest ja kohus loeb seda kohaseks kulutuseks. Hageja esitatud kalkulatsiooni kohaselt on lilleraami paigaldamise maksumus 3500 krooni, kivi paigaldamise maksumus 2000 krooni (tl.60). Kostja esitatud Hauakivid OÜ hinnapakkumine paigaldustööle ulatub 2000 kroonini (tl.69). Kohus loeb paigaldustööde põhjendatud kuluks kuni 2000 krooni. Hageja nõue transpordikulude katteks on 4200 kroon marsruudil Tallinn- Jõgeva- Tallinn. Selle aluseks on 600 kilomeetrit hinnaga 7 krooni kilomeeter. Sama firma on varasemas kalkulatsioonis võtnud aluseks 320 kilomeetrit hinnaga 4 krooni kilomeeter (tl.30). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus samas tegevusvaldkonnas on tööettevõtjaid ka Tartus, s.o. 60 kilomeetri kaugusel, on põhjendamatu tellida töö Tallinnas asuvalt tööettevõtjalt. Seetõttu lähtub kohus transpordikulude arvestamisel vahemaaga Tartust Siimustisse, s.o. umbes 60 kilomeetrit, mis hinna juures 4 krooni kilomeeter tähendab transpordikulu 480 krooni. Seega kokku kahjustuse hüvitamise kulud 4980 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades kahjustatud vara liiki ja selle emotsionaalset tähendust hagejale, võib õige olla, et hageja soovib sellise vara juures teha maksimaalseid kulutusi ja saavutada maksimaalset tulemust, kuid kahju hüvitamist kostjalt saab nõuda sellise hinna ulatuses, mis ei sisalda emotsioonide ja tähenduse hinda, s.t. ratsionaalselt mõistlike kulutuste ulatuses. Ka hageja ise kinnitas, et kostja ostetud kivi ta igatahes ei soovi. Selline suhtumine kinnitab, et olenemata kostja poolt hüvitatu rahalisest väärtusest, ei korva see hageja emotsioone ja ebamõistlikke kulutusi ei saa õigustada emotsioonidega. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud on hagejal riigilõiv 1250 krooni (tl.6) ja 250 krooni (tl.27). Kostja menetluskuludeks on riigi õigusabi korras esindaja tasu kokku summas 5732.40 krooni, mille hulgas riigi õigusabi osutamise kulu ja sõidukulu 210 krooni. Kostja taotleb kahel kohtuistungil (19.detsember ja 26.märts) käimise kulud panna hageja kanda, kuna need asja arutamise edasilükkamise kulud on põhjustatud hagejast. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud TsMS § 169 lg.1 alusel panna hageja kanda 26.märtsil toimuma pidanud ja hageja ilmumata jäämise tõttu edasi lükatud kohtuistungil käimise kulud. Hageja ei teatanud oma mitteilmumisest 26.märtsi istungile, ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist ega põhistanud ka hiljem oma mitteilmumist. Seetõttu tuli kohtuistungile ka kostja esindaja, mis tõi kaasa kulutuse 720 krooni ulatuses. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, andes hagejale võimaluse ilmuda. TsMS § 169 lg.1 sätestab: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.