lg.1 sätestab: töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Töölepingu seadus võimaldab katseaja määrata vaid
lg.1 loetletud omaduste kindlakstegemiseks, aga mitte üldiste isikuomaduste kindlakstegemiseks. Selliste omaduste nagu „siidikäpp", mugav kindlakstegemiseks katseaega määrata ei ole lubatud. Ehkki katseaja tulemusi hindab tööandja (
Kui on kindlaks tehtud faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, tuleb uurida, kas hinnangud on olnud objektiivsed, asjatundlikud, sellel tegevusalal tavapärased jms. Käesolevas asjas on tööandja andnud need hinnangud tagantjärele ja tööprotsessi käigus töötajale teatavaks tegemata. Hageja, kostja ja tunnistaja ütlustest ei nähtu, 4 et hageja ei oleks oma tööga toime tulnud. Kostja etteheide, et üks poe kahest sissepääsust oli pidevalt suletud (p.8 tl.2) ei ole omistatav ainuüksi hagejale, kuna poes oli kolm müüjat. Kohus leiab, et töövaidlusasja lahendamise käigus on välja toodud üks konkreetne fakt- S number vesti väljapanemata jätmine-mida saab käsitada kui tööandja hinnangute aluseks olevat asjaolu. Selline üksikfakt on ebapiisav, et lugeda hageja katseaja tulemused ebarahuldavaks. „Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus" § 28 lg.1 sätestab: Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Neil asjaoludel leiab kohus, et töölepingu lõpetamine Mxxxx Nxxxxxxxx
Töövaidluskomisjon rahuldas Mxxxx Nxxxxxx avalduse osaliselt ja M.Nxxxxx otsust ei vaidlustanud. Seetõttu saab kohus teha otsuse piirides, mis ei ületa töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsuse piire.
lg.2 alusel mõistab kohus M.Nxxxxxxxx hüvituse välja 1 kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 5500 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulude kohta on praegu teada, et kostja kohtukulu on 350 krooni (riigilõiv tl.13). Kohtukulud jäävad kostja kanda. Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.