KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohus Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Hagi
- märts 2011.a. , Pärnu õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-08-28761 Tsiviilasja number Tsiviilasi M. D. hagi J.(I.) D.i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavaldus on esitatud 07.07.2008.a. Hagiavaldus on J. (I.) D. kätte toimetatud 12.03.2009.a. Tsiviilasja hind Abielulahutuseasjas tsiviilasja hind 15 000.- krooni s.o. 958.67 € Varahagis tsiviilasja hind 600000.- krooni s.o. 38346.99 €. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.D.. Kostja J.(I.) D. Tsiviilasi nr 2-08-28761 RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, 3, § 442 , § 467 lg 2, § 632 lg
- Rahuldada hagi. Lahutada M. D. ja J.(I.) D..K. linna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, kanne nr . M. D. säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „D.“. Tuvastada, et korteriomand, asukohaga P. linn, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskond, registriosa nr, ja korteriomand, asukohaga, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskond, registriosa nr, on M. D. lahusvara. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud jätta täielikult riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu on sõlmitud 10.06.1976.a. P.-K. linna Perekonnaseisuametis kande nr all. Abielusuhted on lõppenud 1985.a, kui kostja lahkus perekonna juurest ja sõitis V.. Sellest ajast alates ei ole pooled kokku saanud. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Eeltoodu põhjal palub hageja lahutada poolte abielu. Peale abielulahutust soovib hageja jätta perekonnanimeks ”D.“. Hageja soovib abielu lahtuamisega lahendada ka ühisvara jagamisse puutva küsimuse. Poolte kooselu on lõppenud 1985.a. Alates sellest ajast pooltel ei ole ühist majapidamist ning kostja hagejat varaliselt ei toeta. Hageja on 13.03.2000.a. soetanud enda nimele Pärnu linnas 2
(3)Tsiviilasi nr 2-08-28761 asuva korteriomandi, turuväärtusega 450 000 krooni (28 760.24 eurot) ning 29.08.2008.a. Pärnu maakonnas turuväärtusega 150 000 krooni (9586.75 eurot). Kostja ei ole osalenud oma sissetulekuga või tööga vara omandamisel. Seetõttu hageja leiab, et korteriomand, asukohaga P. linnas, ning korteriomand, asukohaga on tema ainuomand. Kostja on K. V. G. R. 07.10.2010.a. andnud asja kohta seletuse (protokoll 07.10.2010.a., Pärnu Maakohtule saabunud 10.02.2011.a.). Kostja on hagi õigeks võtnud. Samas kostja märgib, et abielusuhted hagejaga on lõppenud 1986.a. maikuust s.o. ajast mil sõitis ära V., abikaasa jäi aga P.. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. J. (I.) D.menetluskulude nõuet hageja vastu ei ole esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Poolte abielu on sõlmitud 10.06.1976.a. P.-K. linna Perekonnaseisuametis kande nr . all. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus perekonnaseaduse § 67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Vastavalt hageja soovile nimeseaduse § 11 alusel säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „D.“. Maria Datukišvili on kinnistusraamatuuse sisse kantud korteriomandi, asukohaga, P. linn, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskond, registriosa nr omanikuna 13.03.2000.a. ja korteriomandi, asukohaga, Pärnu maakond, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskond, registriosa nr, omanikuna 29.08.2008.a. 30.06.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kuivõrd M. D. on omandanud korteriomandi asukohaga, P. linn, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskond, registriosa nr ja korteriomandi asukohaga, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskond, registriosa nr, peale abielusuhete lõppemist, siis nimetatud vara on M. D. lahusvara. Poolte vahel selles vaidlust ei ole. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Pärnu Maakohtu 03.11.20008.a. määrusega on hageja varahagilt vabastatud riigilõivu 22 750.- krooni maksmisest riigituludesse. Kuivõrd kumbki pool kannab oma menetluskulud ise ja hageja on vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, siis riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Riigilõivu riigi kanda jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja on hagi tunnistanud ja pooled on asjas kokkuleppele jõudnud. 3
(3)Tsiviilasi nr 2-08-28761 Maili Tartu Kohtunik 4
(3)