lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita.
lg 1 alusel kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib määruse resolutsioonis kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et vastavalt
§-ile ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissiga leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 625 krooni. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus
Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et enne hagi esitamist 03.07.2008.a. tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 riigilõivu summas 1250 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 625 krooni, mis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr 10220033180013 SEB Pangas. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.