) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või kuni aasta eest enne hagi esitamist. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, millest pool – 1800 krooni. Seega ei saaks väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 1800 krooni. 4
lg.6 sätestab: kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1)vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu 2)lapsel on piisav sissetulek 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. § 61 lg.7 järgi kui käesoleva paragrahvi
Lapse vajaduste hindamisel
2 alusel on kohus seisukohal, et hageja on hagiavalduses lapse vajadused üle hinnanud- 3100 krooni. Hageja märgib eluasemekuludeks 1000 krooni, samas ta kinnitab, et üüri ei maksa ja kommunaalmaksud on umbes 600 krooni kuus. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kõik kommunaalmaksud ei tule arvestada lapse vajaduste osaks, vaid osa kommunaalmaksusid jaguneb ka hageja enda vajaduste osaks. Kohus nõustub, et TxxxxxSxxxxxxx vanuses laps vajab mitmekülgset toitu, mistõttu ei saa piirduda minimaalkuludega toidule. Kohus nõustub kostjaga selles, et kulutusi toidule saab piirata oma aias kasvatatud köögivilja arvel. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja poolt hinnatud lapse vajadused rahalises väljenduses saavad lapse praeguses vanuses olla väiksemad kui 3100 krooni ja kohus loeb sellisteks vajadusteks 2600 krooni kuus. Hinnates vanemate varalist seisundit, tuleb konstateerida, et Rxxx Txxx sissetulek koosneb vanemahüvitisest 2690 krooni ja lapsetoetusest 300 krooni, Mxxxxx Sxxxxxxxx sissetulek puudub ja tulenevalt
Hageja on alaealine, mistõttu ei saa eeldada, et ta saab täiendavat sissetulekut töötamisest. Alaealise hageja vanematel on seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma last, s.o. xxxx Txxxxvanematel on kohustus ülal pidada Rxxx Txxx. Kostja Mxxxxx Sxxxxxxxxx kui täisealisele isikule on võimalik esitada nõue töötada ja saadavast sissetulekust oma lapsele ülalpidamist anda. Seetõttu ei välista kostja väide, et ta õpib ja ei tööta, iseenesest temalt elatise väljamõistmist: kostjal on töötamisvõimalus päevakooli kõrvalt, koolivaheaegadel nii suvel kui talvel. Päevakoolis õppides peab isik paratamatult arvestama, et tema majanduslikud võimalused on piiratumad kui neil, kes kasutavad muud õppevormi ja selle kõrvalt töötavad. Lapse sündimisel pidid ka tema 5
lg.6 p.3 alusel, millele tuginedes tuleb kostjalt väljamõistetavat elatisesummat vähendada alla
alla 1800 krooni käesoleval ajal. Arvestades
tulenevat vanemate võrdsust oma laste suhtes õiguste ja kohustuste kandmisel, mõistab kohus kostjalt elatise välja summas 1300 krooni kuus. Laps vajab igapäevaselt toitu, riideid ja muid vahendeid kasvamiseks ja arenguks, mistõttu kohus ei pea võimalikuks määrata elatise maksmine alates ajast, mil kostja kooli lõpetab (või veel enam- sõjaväes ära käib). Taoliste kokkulepete sõlmimine saaks olla võimalik mõlema poole nõusolekul, hageja kohtuistungil sellega ei nõustunud. Siinjuures osutab kohus ka
, mis sätestab: vanavanemad, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, … kui lapselapsel ei ole vanemaid… või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Nii hageja kui ka kostja kinnitasid, et neil on vanemad, kes töötavad käesoleval ajal. Seega on Txxxx Sxxxxxxx vanematel, kui neil ei ole võimalik endal oma lapsele ülalpidamist anda, pöörduda vastavate taotlustega Txxxx Sxxxxxxx vanavanemate poole. Alaealise R.Txxxx vanematel on ka oma lapse R.Txxx suhtes ülalpidamiskohustus. Uuritud teõnditest nähtub, et kostja osales Txxxx Sxxxxxxx ülalpidamiskulude kandmises sel ajal kui ta elas koos lapse ja hagejaga. Kuna selline ülalpidamises osalemine lõppes 09.maist 2007 ja suvel koolivälisel ajal oli kostjal võimalik sissetulekut saada, mõistab kohus elatise välja
MS § 468 lg.3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks kohus loeb kahe kuu elatisesumma, s.o. 2600 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega tuleb menetluskulud kanda kostjal. Kohtule ei ole seni avaldatud, et menetluskulusid oleks tehtud. Riigilõivu elatisehagilt alates 01.01.2007 ei ole. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ü.Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.