§-s 22 lg 1 on sätestatud, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus leiab, et vandeadvokaadi P.Järve poolt esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest see on kooskõlas esindaja poolt tehtud töö mahu ja selleks kulutatud ajaga. Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusega nr 2 kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ ( edaspidi Korra) § 17 kohaselt tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15. Viimase lõikes 1 on sätestatud tasu määraks 125 krooni iga poole tunni kohta. Arvestades antud asja keerukust ja mahtu ( hageja nõue ei olnud selge , hageja oli esitanud kohtule hulgaliselt dokumente, esindaja pidi tegema täiendavaid järelepärimisi) on vandeadvokaat P.Järve näidatud ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks vandeadvokaat P.Järvele riigi õigusabi tasu määrata kokku 8 tunni ehk 16 pooltunni eest ( 16 x 125 ) so 2000 krooni, millele lisandub Korra § 1 lg 2 kohaselt käibemaks 18 % so 360 krooni. Seega P.Järvele tuleb riigi õigusabi tasuks määrata 2000 + 360 so 2360 krooni.
§-s 25 on sätestatud, et samaaegselt käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 ettenähtud advokaadile makstava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisega määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa.
lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulusid kannab vastaspool. Kuna kohus käesolevas asjas riigi õigusabi tasu vastaspoolelt välja ei mõista, tuleb need hüvitada hagejal endal Tartu Maakohtu 17.10.2007.a. määrusega ettenähtud korras so ühe kolmandiku ulatuses 2360 : 3 so 786,65 krooni ulatuses võrdsete osamaksetena. Kohus leiab, et arvestades hüvitamisele kuuluva summa väiksust ja hageja sissetulekute suurust, on hageja võimeline selle hüvitama kolme osamaksena. TsMS § 179 kohaselt võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulusid kandma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitministeeriumi valitsemisala asutuse 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.