lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus on koormatis, mis eeldab konkreetse maatüki või selle osa kasutamist (
lg 1 koos KRS § 54 lg 2) ja seetõttu ei ole sellega võimalik koormata kaasomaniku mõttelist osa, mille ese on tegelikkuses piiritlemata (TsÜS § 56). Isikliku kasutusõiguse esemeks võivad olla vaid kinnisasjad. Asjaõigusseadus lubab kinnisasja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa, koormata ostueesõigusega (
lg 3) ja hüpoteegiga (
Isikliku kasutusõigusega oleks võimalik koormata tervet kinnisasja, näiteks isikliku kasutusõiguse vormis elamu osale, kusjuures õiguse sisus näidatakse kaasomaniku ruumid ja ka kasutuskorrast tulenevad kinnisasja kasutusõigused. Kinnistu teised kaasomanikud Vxxxx Sxxxx-Kxxxxxxx, Mxxx Txxxx ja Exx Vxxxxx on andnud nõusoleku Exxx Vxxxxxx poolt Axxx Vxxxxxxxxe kingitava kinnistu mõttelise osa koormamisega isikliku kasutusõigusega Exxx Vxxxxxx kasuks. 06.07.2007.a esitas Tartu notar Mati Allik Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale Exxx Vxxxxxx, Axxx Vxxxxxe, Vxxxx Sxxxx-Kxxxxxxxxi, Mxxx Txxxxxja Exx Vxxxxxx nimel määruskaebuse kandemäärusele nr 1091962007, milles palub rahuldada 14.05.2007.a eluhoonega kinnistu mõttelise osa kinkelepingus, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus toodud kandeavaldused täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei ole kandemäärus põhjendatud selle sisutuse, materiaalõigusnormide vale tõlgendamise, omavolilise laiendamise, valikulise ja vale rakendamise tõttu ning see rikub lepingupoolte põhiseaduslikke õigusi. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on servituut (mitte koormatis) üldmõiste, asjaõigusseaduse järgi jagunevad servituudid reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Isiklikud servituudid jagunevad kasutusvalduseks ja isiklikuks kasutusõiguseks. Kuna isiklik kasutusõiguse jääb oma olemuselt reaalservituudi ja kasutusvalduse vahele (olemata üks ega teine ja selle alla peavad sisuliselt mahtuma kõik asjaõigused, mis ei mahu numerus clausus'e raamesse), sätestab
muu hulgas, et kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse sellele lisaks
Antud juhul on tegemist sisult valdamise ja kasutamisega ilma viljade saamise õiguseta, seega kuuluvad antud juhul kohaldamisele lisaks
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Ametnike poolt tarbetute dokumentide ja kokkulepete nõudmine kitsendab nimetatud põhiseaduslikku õigust. Kaasomanike õigused ühises kinnisasjas määratakse konkreetse kinnisasja kasutuskorraga. Kasutuskorra vormi seadus kehtestanud ei oleja see võib olla nii suuline, kirjalik kui ka kaasomanike omavahelise kokkuleppe mittesaavutamise tõttu kohtu korras määratud. Eeldada, et käesolevas juhtumis mitte mingit kasutuskorda ei ole, ei saa, sest kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse alati mingi kokkuleppe alusel olgu see "vaikiv" või muus vormis, teada on ka fakt, et antud kinnisasja kaasomanike vahelisi vaidlusi kohtu menetluses ei ole. Eeldada saame, et kaasomanike omavahelised õigused ja kohustused on määratletud ja vaidlusi selles osas ei ole.
lg.2 sätestab, et kasutusvaldaja õigused kasutusvalduses oleva asja kasutamise suhtes ei saa olla suuremad kui omaniku enda õigused. Lähtudes
Järelikult ühe kaasomaniku poolt oma osa koormamine isikliku kasutusõigusega, millele kohaldatakse kasutusvalduse sätteid, ei saa olla puutumuses teiste kaasomanike õigustega ega neid rikkuda. Seega on ka igasuguste täiendavate kokkulepete, notariaalsete kasutuskordade nõudmine sarnastel juhtudel tarbetu, valmistab teistele kaasomanikele ainult 2
lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Seega on isiklikul kasutusõigusel ühisosa nii reaalservituudi kui ka kasutusvaldusega. Kasutusvaldusega seob isiklikku kasutusõigust seotus kindla isikuga. Kasutusvaldus reeglina piiratud asjaõigusena koormab kogu kinnisasja, kuid seadus lubab piirata servituudi, sh kasutusvalduse sisu, ka kinnisasja osaga tulenevalt kinnistusraamatu seaduse §-st 54 lg 2. KRS 54 lg 2 kohaselt kinnistu osa koormamisel servituudiga ei ole jagamine nõutav, kui sellest ei teki segadust. Koormatud osa tähistatakse kinnistamisavalduse juurde kuuluval kinnistu plaani koopial või skeemil. Kohtu arvates, kui seadusest tulenevad eeldused on täidetud, siis põhimõtteliselt ei ole takistatud isikliku kasutusõiguse seadmine kinnistu osale. Segaduse tekkimise vältimiseks näebki
ette, et isikliku kasutusõiguse sisu tuleb kirjeldada võimalikult täpselt nii kasutusõiguse seadmise lepingus, aga eriti kinnistusraamatu kandes ja see omab tähendust ka kinnisasja uute omanike suhtes. Kuna kinnistusraamatu kanne omab tähendust ka uute omanike suhtes, puudub vajadus neilt selleks eraldi nõusolekuid küsida. TsMS § 594 sätestab: kui kande tegemiseks on vaja mitme isiku avaldust või nõusolekut, asendab seda vähemalt ühe isiku avalduse või nõusoleku olemasolu korral ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud teiste isikute kohustus kande tegemisele kaasa aidata või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Käesoleval juhul on olemas selge õigussuhe ema ja poja vahel, mille raames poeg annab emale õiguse sealsamas edasi elada. Tulenevalt kaasomandi olemusest saab Axxx Vxxxxxx 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.