← Eesti

2-07-25424/2

Koopia Tsiviilasi nr. 2-07-25424 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25424 Tsi

§ 532lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxxx Txxxxxxxxxx ja seejärel ka Mustvee Linnavalitsus on esitanud Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb Rxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxxx eestkostja määramist. Avalduse kohaselt ei suuda R.Pxxxxxxxxxx ise oma varaliste õiguste ja huvide eest seista, ta vajab kõrvalist abi ja juhendamist ööpäevaringselt. Eestkoste vajadus on tingitud Rxxxxxxx Pxxxxxxxxxxx tervislikust seisundist. Avaldusele on lisatud koopia arstliku ekspertiisi otsusest (tl.5), millest nähtub, et talle on määratud raske puue tähtajaga 15.03.2009.a. Omaaegse Arstliku Tööekspertiisi Komisjoni otsusega on R.Pxxxxxxxxxx tunnistatud II grupi invaliidiks põhjusega: invaliidsus lapseeast (tl.6). Kohtule ei ole esitatud meditsiinidokumente ega tõendeid selle kohta, et R.Pxxxxxxxxxx oleks vaimuhaige või tal esineks muu psüühikahäire, küll aga on kirjeldatud R.Pxxxxxxxxxxx käitumist: ta ei ole võimeline tegema otsuseid, võtma ravimeid, käima arstil, ei tunne raha väärtust. Sellised andmed viitavad häiretele R.Pxxxxxxxxxxx vaimses tervises või psüühikas. Tal võib olla piiratud teovõime (TsÜS § 8 lg.2). Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi (määrus 16.08.2007 tl.20-21) R.Pxxxxxxxxxxxxx esindajaks vandeadvokaat U.Paimetsa (määrus 24.07.2007 tl.10-11). ja Ekspert läbiviidud uuringute ja ekspertiisi tulemusena andis arvamuse, mille kohaselt R.Pxxxxxxxxxxxx esineb mõõdukas vaimne alaareng, mis avaldub eneseteenindusoskuste puudumises, madalas analüüsi-sünteesi-abstraktsioonivõimes, pikemaajalise sihipärase tegevuse võime puudulikkuses, madalas kriitikavõimes. Vaimse arengu mahajäämus esineb lapseeast. Ekspert on arvamusel, et R.Pxxxxxxxxxxxx esinev mõõdukas vaimne alaareng on määratletav terminiga „nõrgamõistuslikkus“. Tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on oluliselt piiratud. Ta võib iseseisvalt teostada neid tehinguid, mille eeldatavates tagajärgedes ei esine ohtu tema enda ega ta ümbritsevate elule, tervisele ega varale. Eksperdi hinnangul vajab R.Pxxxxxxxxxx elukestvat eestkostet. (akt tl.23-25). Kohus kuulas isiklikult ära Rxxxxxxx Pxxxxxxxxxxx tema tavalises keskkonnas- kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ärakuulamise käigus avaldas Rxxxxxxxxlapsemeelsust ja pinnapealsust. Ärritus keerukamate küsimuste peale, püüdis neid vältida eemaldumisega. Ta 2

(2)on võimeline liikuma jalgrattaga oma kodu ja õe elukoha vahet (2 km), kuulab sõna ja sellelt trajektoorilt kõrvale ei kaldu. Saab hakkama lihtsate käskluste täitmisega. Kohtuniku hinnang on, et suutmatust iseenda teenindamisega toime tulla ja sihipärase tegevuse võime puudulikkust on ilmselt süvendanud R.Pxxxxxxxxxxx pikaajaline distantseerimine kohustustest iseenda eest hoolitseda ja igapäevaelus osaleda. Käesolevaks ajaks xxxaastasel Rxxxxxxxxx puudub võime eristada põhjusi-tagajärgi, saada aru seostest nähtuste vahel. Elukohas on ilmne, et R.Pxxxxxxxxxx on oma ema ja õe poolt hoole ja vastutustundega ümbritsetud. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid tõendavad Rxxxxxxx Pxxxxxxxxxxxx teovõime piiratust: tal esineb nõrgamõistuslikkus, mis on oluliselt piiranud tema võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Seetõttu ja R.Pxxxxxxxxxxx huvide kaitseks tuleb tema üle seada eestkoste. PkS § 95 lg.2 järgi võib isiku eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. R.Pxxxxxxxxxxx õde MxxxxxxTxxxxxxxxxx on nõusoleku andnud. R.Pxxxxxxxxxx elab igapäevaselt koos oma emaga õe läheduses, on õe ja ema poolt hooldatud.

§ 526

lg 2 järgi tuleb kohtul muu hulgas märkida eestkostja ülesanded ja kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus lähtub eestkostja ülesannete määramisel tegelikust vajadusest. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemuste põhjal vajab R.Pxxxxxxxxxx elukestvat eestkostet nende tehingute puhul, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht R.Pxxxxxxxxxxx enda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Seetõttu ja lähtudes TsüS § 11 lg.3 p.1 saab R.Pxxxxxxxxxxxxx jätta õiguse teha tehinguid, millest ei teki talle otseseid tsiviilkohustusi. Eestkostjale tuleb teha ülesandeks R.Pxxxxxxxxxxx varaliste õiguste ja huvide kaitse tagamine, tema ravi ja hoolduse korraldamine.

§ 526

lg 2 kohaselt tuleb kohtul eestkostja määramise määruses märkida aeg, mil kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg 3 järgi ei või eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustamise aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Seega tuleb eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustada enne detsembrit 2010. Kohtu poolt määratud esindaja faktiline osalus menetluses on puudunud. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 5375 krooni, mille eest esitatud arve nr . 35/07 (tl.26) ja Tasu riigi õigusabi eest ei ole põhjust määrata.

§ 172

lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Käesoleva määrusega määratav ekspertiisitasu 5375 krooni tuleb jätta riigi kanda. Ülle Raag Kohtunik / allkiri / 3

(2)Koopia õige. Kohtunik: 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.