Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 393 ning kohustas kostjaid lähtudes
Hagimaterjalid on 27.07.2007.a ja 24.08.2007 kostjate poolt vastu võetud (tl.11, 19). Kostja T.Txxxxxx vastas kohtule, et tunnistab võlga ja on tasunud 4000 krooni. Ülejäänud osa võlast maksab hiljemalt 30.augustiks, millest teavitab ka kohut (tl.17). Kostja lisas maksekorralduse 20.08.2007, millest nähtub 4000 krooni tasumine AS-le Eraküte (tl.18). Kohus teavitas hagejat (tl.20). Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega
lg 1, 3 alusel, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
lg 1 alusel võib hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Ehkki kostja H.Lxxxxxxx ei ole hagile vastanud, peab kohus võimalikuks teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, kuna kostja Txxxxxx on tunnistanud hagi kogu ulatuses ja kostjate omavahelised võimalikud vaidlused on lahendatavad VÕS § 67 ja § 69 alusel. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 208 lg 1 ja 3 ning TsKS § 60 lg 1. Kostjad on kasutanud korterit omanikuna. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Hagi esemeks on kostja võlgnevus temale osutatud soojusenergia müügi teenuse eest kostjale kuuluvas korteris, asukohaga xxxxxxxxx Jõgeva linn. Kostjad on tarbinud hageja poolt osutatud soojusenergia müügi teenuseid neile kuuluvas korteris, jättes äratarbitud teenuste eest tasumata. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks ja nõue tuleb rahuldada. Ehkki kostja on esitanud tõendi selle kohta, et ta on osa nõudest tasunud, teeb kohus hagi rahuldava otsuse kogu nõude ulatuses, kuna tasumine on toimunud pärast hagi esitamist ja esitatud maksekorralduselt ei nähtu täpselt, millise võlasuhte katteks on tasumine toimunud. Kohus rahuldab hagi kostjate kui solidaarvõlgnike vastu (VÕS § 65), kuna kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et kostjate osad omandis ei ole võrdsed. 2
§-le 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukuluks on hageja poolt tasutud riigilõiv 450 krooni. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.