Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus avaldas hagejale kutse kohtuistungile ja saatis hagiavalduse kuulutusega Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungile 25.10.2007a ilmus hageja esindaja, kes jäi esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kas kostja ise talle kuuluvas korteris Eestis elab, seda hageja ei tea. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna, kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja, jättes ostetu ja äratarbitu eest tasumata. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks ja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavalduse tekstis ja lisanud tõendi. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist
Seetõttu ja
lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud menetluskulude nõude - riigilõiv 750 krooni hagilt pluss 200 krooni kutse avaldamise eest AT-s- põhjendatud suuruses ja see tuleb kostjalt välja mõista. 2
lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 322 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.