Obsah (4)

§ 630§ 150§ 430§ 386

2-07-25292 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 2.oktoober 2007 a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25292 Tsiviilasi M A hagi E A, S A, K A

§ 630

lg-st 2 on kompromisslepingu osalised kokku leppinud, et loobuvad käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS Maakohtu menetluses on M A hagi E A, S A, K A ja K A vastu Kuressaares Ntn X asuva majavalduse abikaasade ühisvaraks tunnistamise ja omandiõiguse tunnustamise nõudes. 25.09.2007 a. esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromissilepingu, taotledes selle kinnitamist kohtu poolt ja asjas menetluse lõpetamist. Pooled taotlevad asja kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamist ja hageja taotleb riigilõivu tagastamist. I. Kompromissiga lahendatava kohtuasja faktilised asjaolud: 23.01.2007.a suri L A ( ). Kuressaares Ntn X asuv majavaldus on riiklikusse ehitisregistrisse kantud L Au omandina. Hageja M A esitas pärandaja üleelanud abikaasana notar Anne Heinsaarele avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitamisel ilmnes, et lisaks M Aule on esitanud avaldused pärandi vastuvõtmiseks L Au seadusjärgsete pärijatena lapsed S A, K A ja K A, ning L Au pärimisasja menetluses on esitanud avalduse tema lahutatud abikaasa E A omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks ½ mõttelisele osale Kuressaares Ntn X asuvale majavaldusele. 08.06.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21889 keelas Pärnu Maakohus hageja avalduse alusel hagi tagamiseks enne hagi esitamist L Au pärimisasja menetleval notar Anne Heinsaarel L Au pärandi vastu võtnud pärijatele pärimistunnistuste väljaandmise ja endisele abikaasale E Aule omandiõiguse tunnistuse väljaandmise. E A ja L A abiellusid 04.08.1972.a. Abielu lahutati Tartu Linna Rahvakohtu 10.02.1981.a kohtuotsusega. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted olid lõppenud kaks aastat enne abielu lahutamist. Abielu lahutamise kohta koostati Kingissepa Rajooni Perekonna-seisuosakonnas 15.07.1981.a lahutusakt nr

1. Kuressaares Ntn X asuva majavalduse ehitamist alustasid E A ja L A abielu ajal. Krunt elamu ehitamiseks eraldati L Aule Kingissepa Linna TSN TK 16.04.1975.a otsusega. Elamu projekteerimisega alustati 1975.a ja elamu lubati 2 2-07-25292 ekspluatatsiooni riikliku vastuvõtukomisjoni 15.08.1977.a aktiga. 1977.a valminud ehitis oli vastavalt tol ajal kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonna-koodeksi § 20 lg-le 1 E Au ja L Au ühisomand. Tartu Linna Rahvakohtu 10.
2. 1981.a kohtuotsusega poolte ühisvara ei jagatud. Kuressaares Ntn X asuv maja-valdus jäi pärast abielu lahutamist L Au valdusse ja kasutusse. Riikliku vastuvõtukomisjoni 15.08.1977.a akti kohaselt oli 1977.a Ntn X maja-valduse puhul tegemist ühekorruselise hoonega, milles kasulikku pinda oli 60 m² ja elamis-pinda oli 39 m
3. Elamus oli kolm elutuba ja kõrvalruumid: köök, esik ja käimla. Krundi heakorratöödest oli tehtud üksnes krundi planeerimine. M Au ja L Au abielu sõlmiti 19.08.1981.a. 1982.a alustatud juurdeehitus-töödega ehitasid M A ja L A Ntn X elamule juurde kaks tuba ja ehitasid abihoone, milles asuvad saun, garaaž ja kuur, samuti rajati kaev ja haljastati krunt. 1999.a ühendati majavalduse linna tsentraalsesse vee ja kanalisatsioonivõrku Ehitisregistri andmete kohaselt on pärast juurdeehituse rajamist elamu ehitisalune pindala 86 m2 ja kõrvahoone ehitisalune pindala 70 m², s.t majavalduse ehitiste ehitisalune pindala on kokku 156 m². M A ja L A ehitasid majavaldusele juurdeehitise ja tegid krundi heakorratöid abielu kestel ühiste rahaliste vahendite arvel. Juurdeehitis elamule ja kõrvalhoone moodustab majavalduse üldpinnast ligikaudu 62 %. Kuna majavaldust on oluliselt suuremaks ehitatud ja parendatud, on majavalduse väärtus M Au ja L Au abielu kestel tehtud töö ja rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Ntn X majavaldus oli E Au ja L Au abieluline ühisvara, kuid seda üksnes enne 1981.a rajatud ehitise osas, s.o 1/2 osas majavaldusest praegusel kujul. Kuna M Au ja L Au abielu kestel majavaldusele tehtud juurdeehitus ja vee- ning kanalisatsioonivõrguga liitumise väljaehitamine moodustab majavaldusest 1/2, on selles osas tegemist M Au ja L Au abielulise ühisvaraga. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 kohaselt on abikaasade osad ühisvaras reeglina võrdsed, s.t on alus tunnistada M Au omandiõigust Ntn X majavaldusele 1/4 mõttelise osa ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt on L Au endisel abikaasal E Aul õigus 1/4 mõttelisele osale majavaldusest, L Au üleelanud abikaasal M Aul 1/4-le mõttelisele osale majavaldusest ja 1/2 mõttelist osa majavaldusest kuulub L Au pärandvara hulka. L A esitas oma eluajal Ntn X krundi erastamiseks taotluse, kuid maa erastamise toiminguid lõpule ei ole viidud ja käesoleval ajal on majavalduse puhul tegemist riiklikusse ehitisregistrisse kantud ehitisega vallasasjana. II. Kompromissi tingimused
4. Kostjad tunnistavad, et Kuressaare linnas Ntn X asuv majavaldus (ehitised vallasasjana koosseisus: elamu ehitisregistri koodiga ja majandushoone ehitis-registri koodiga ) on 1/2 mõttelises osas M Au (isikukood ) ja 23.01.2007.a surnud L Au (isikukood ) ühisvara.
5. Kostjad tunnistavad M Au omandiõigust 1/4 mõttelisele osale Kuressaare linnas Ntn X asuvale majavaldusele.
6. Käesoleva kompromissilepinguga annavad kostjad nõusoleku kompromissilepingu II alajaotuse punktidest 1 ja 2 tuleneva õigusmuudatuse kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse, s.o M Au kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse Kuressaares Ntn X asuva majavalduse ¼ mõttelise osa omanikuna.
7. Hagimenetlusega seoses kantud kohtukulud jäävad iga menetlusosalise enese kanda. 3 2-07-25292 III. Poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks, tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks ja hagi tagamise tühistamiseks Pooled taotlevad käesoleva kompromissilepingu esitamisega Pärnu Maakohtule (Kuressaare kohtumajja)

§ X8 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-07-25292 kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist ning hagi tagamise tühistamist. IV. Poolte avaldused Pooled avaldavad, et: 1)

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada; 2) on nõus kompromissi kinnitamisega kohtuistungi pidamiseta kirjalikus menetluses; 3) on menetluskulude jaotuses kokku leppinud kompromissilepingu II alajaotuse punktis 4 toodud viisil; 4) on nõus hagi tagamise tühistamisega; 5) loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest (

§ 630lg 2 ja § 659).

Kostja E A avaldab, et tema nõustub, et temal on õigus ¼-le mõttelisele osale Kuressaares Ntn X asuvast majavaldusest. V. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 1750 krooni (maksekorraldus on lisatud hagiavaldusele).

§ 150

lg 2 p 1 alusel taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 875 krooni tagastamist. Riigilõivu tagastamisel kuulub see maksmisele hageja M Au arvelduskontole nr 1104085616 Hansapangas. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et menetlusosaliste sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ X8 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad nende vahel olevad vaidlusküsimused lahendada käesolevas asjas kompromissiga. Menetlusosalised kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Kohus peab menetlusosaliste nõusolekul võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata.

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 4 2-07-25292 Käesolevas asjas on hageja taotlusel maakohtu 8.juuni 2007.a. määrusega (nr 2-07-21889) keelatud hagi tagamiseks enne hagi esitamist 23.01.2007.a surnud L Au ( ) pärimisasja menetleval notar Anne Heinsaarel L Au pärandi vastu võtnud pärijatele pärimistunnistuste väljaandmine ja endisele abikaasale E Aule omandiõiguse tunnistuse väljaandmine. Pooled taotlevad nimetatud hagi tagamise tühistamist.

§ 386

lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega muuhulgas, kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks asjas kohaldatud hagi tagamine tühistada. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 1750 krooni /t.l. 33/.

§ 150

lg 2 p 1 alusel taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 875 krooni tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (

§ 150lg 3).

Seega kuulub hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 875 krooni. R.Undrest kohtunik 5