§-de 661 lg 1 ja 4 ning 466 lg 3 alusel määruse jõustumine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused 1. 04.10.2011 Tartu Maakohtu määrusega on uuendatud menetlus G. E. E. K. 300 000 krooni nõudes. Sama määrusega on kohus võtnud menetlusse E. K. tehingu tühisuse tuvastamiseks. 15.12.2011 on kohtule esitatud poolte allkirjastatud kompromissileping. Juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 ja 2 taotlevad pooled kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja
kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 3. G. E. on taotlenud
Vastavalt
§-le 150 lg 2 p 1 ja lg 4 tagastatakse selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on hageja G. E. 04.12.2006 arveldusarvelt nr 10402020094008 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivuna 15250 krooni. Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel euro, kuulub tagastamisele 487,33 eurot (15250: 15,6466 = 974,65 eurot : 2). Tagastatav riigilõiv tuleb kanda vastavalt esitatud taotlusele G. E. nr 10402020094008 AS-is SEB Pank. 4. Tartu Maakohtu 28.11.2006 määrusega oli hagi tagamise korras enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-06-34917 seatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonda registriossa nr 737238 E. K. O. kinnistule, G. E. kohtulik hüpoteek summas 300 000 krooni.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 6 kohaselt omandab hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral hüpoteegi kinnisasja omanik. Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust hagi tagamise tühistamise määruse alusel. Seega kuulub hagi tagamise korras E. K. O. kinnistule seatud kohtulik hüpoteek tühistamisele. Hüpoteegi kustutamiseks peab kinnistu omanik esitama vastava taotluse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 5. Käesolevas asjas esinevad asja läbivaatamise kulud käekirjaekspertiisi maksumuse näol summas 1980 krooni (126,54 eurot). Kuna ekspertiisi tegemise taotluse esitas kostja ning kohus ei ole ekspertiisikulu ette tasumist nõudnud, tuleks nimetatud kulu jätta kostja kanda. Kuid arvestades, et kohtu poolt on kostja E. K. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning vastuhagi menetlusse võtmisel on E.K. samuti vabastatud riigilõivu tasumisest, peab kohus võimalikuks jätta ka ekspertiisikulud riigi kanda. Kohus on tuvastanud E.K. riigipoolse menetlusabi saamise eeldused ja need ei ole käesoleval ajal muutunud – E.K. näol on tegemist vanaduspensionäriga, kelle pensioni suurus on ca 270 eurot. Seega võib järeldada, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Asjaolu, et E.K. kuulub kinnistu, ei välista kohtu arvates riigi menetlusabi andmist, sest kinnistu kasutamisest saadav tulu ei ole märkimisväärne. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.