) § 15 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 464 ja § 465, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtumääruse otsustused
lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatu rikkumisel on ajutise pankrotihalduri nimetamise peale edasikaebamise kord apellatsioonikorras määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, alates määruse teatavaks tegemisele järgnevast päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Tsiviilasjas on OÜ Feldmann esitanud
Koos pankrotiavaldusega on OÜ Feldmann esitanud kohtule seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta. Pankrotiavalduse kohaselt on OÜ Feldmann äriregistrisse kantud 1992 aastal. Ettevõtte põhitegevuseks oli toidu – ning esmatarbekaupade jae – ja hulgimüük Viljandis. Alates 2001 a on Viljandi toidu – ja esmatarvekaupade turul oluliselt tihenenud konkurents. Viljandisse on lisandunud Selver, Säästumarketid, Maxima, Leola Ärikeskuse toidupood ja turuhoone. Uute kaupluste lisandumisega vähenes oluliselt OÜ Feldmann turuosa. Ketikaubanduse tulekuga Eesti turule on muutunud ka tootjate ja importijate hinnapoliitika – suurtele kettidele müüakse üldjuhul odavamalt kui üksikettevõtetele. Kui veel 2006 a suvel lootis OÜ Feldmann juhatus ettevõtte täiendavate vahendite kaasamisega ning jõulueelset kaubanduse kõrghoogaega ära kasutades ettevõte kahjumist välja tuua, siis Maxima lisandumisega Viljandi toidukaubanduse turule asus juhatus seisukohale, et ettevõte tuleb likvideerida. Juhatus koostas raamatupidamisbilansi seisuga 30 11 2006. Selle seisuga on ettevõttel varasid turuhinnas 287 370 krooni maksumuses ja kohustusi 860 924 krooni ulatuses. Arvestades tekkinud majanduslikku olukorda ja suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid palub võlgnik algatada OÜ Feldmann pankrotimenetlus. Vastavalt
lg-le 3 pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
lg 1 kohaselt pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
lg-le 1 peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
lg 3 kohaselt seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus.
lg 4 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Pankrotiavalduse aluseks on
Pankrotimenetluse algatamise vajadus tuleneb asjaolust, et võlgnik ei ole majandustegevuse puudumise tõttu võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning selline olukord ei ole ajutise iseloomuga. 2
lg 1 kohaselt pankrotimenetluse algatamisel nimetab kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks.
lg 1 kohaselt ajutise pankrotihalduri (ajutine haldur) nimetab kohus, arvestades
§-s 56 sätestatut. Vastavalt
§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Mart Sikut on usaldusväärne isik nimetamiseks OÜ Feldmann ajutiseks halduriks. Mart Sikut on
lg 3 kohaselt andnud kohtule nõusoleku tegutsemiseks ajutise haldurina ning kinnitanud kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt
lg-le 2 tuleb ajutisel halduril välja selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud (p 1); andma hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele (p 2); tagama võlgniku vara säilimise (p 3); andma juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keelduma sellest (p 4) ning täitma muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid (p 5).
lg 2 p 5 kohaselt peab kohus vajalikuks määrata ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks selgitada välja võimaliku maksejõuetuse tekkimise põhjused. Arvestades ajutise pankrotihalduri seisukohta ja arvestades asja keerukust pidas kohus vajalikuks ja võimalikuks määrata ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatava kirjalik aruande ja arvamuse võlgniku väidetava maksejõuetuse tekkimise põhjustest hiljemalt 31 jaanuariks 2007.
lg 5 kohaselt ajutine haldur esitab
lg-s 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Vastavalt
lg-tele 6 ajutise halduri nimetamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse ning määruskaebuse alusel tühistab kohus ajutise halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud KarS § 56 lg-tes 1, 3 või 4 sätestatut. Kui määruskaebuse läbi vaadanud kohus tühistab ajutise halduri nimetamise määruse, ei mõjuta see ajutise halduri poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. PankS § 27 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud pankrotiavaldus vaadatakse läbi võlgniku avalduse puhul 10 (kaalukatel põhjustel 20 päeva) päeva jooksul ning võlausaldaja pankrotiavalduse puhul 30 päeva (kaalukatel põhjustel 2 kuu) jooksul. Arvestades eeltoodut pidas kohus võimalikuks ja vajalikuks vaadata pankrotiavaldus läbi kohtuistungil Tartu Maakohtus Viljandi Kohtumajas 13 veebruaril 2007 algusega kell 9.30 ning kutsuda kohtuistungile võlgnik ja ajutine pankrotihaldur.
lg 1 kohaselt võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes.
lg 2 kohaselt käsutuskeelu kehtestamise korral kohaldatakse vastavalt
lg-id 2–4 ja lg-t 6.
lg 2 kohaselt võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. 3
lg 4 kohaselt kui võlgnik käsutas eset pankroti väljakuulutamise päeval, siis eeldatakse, et käsutustehing tehti pärast pankroti väljakuulutamist.
lg 6 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluses käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.
lg 1 kohaselt määrus, millega kehtestatakse käsutuskeeld, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrus saadetakse võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile
lg 2 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse ärakirja viivitamatult võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale.
lg 3 kohaselt käsutuskeelu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ning Eesti väärtpaberite keskregistrisse kohaldatakse vastavalt
§-des 40 ja 41 sätestatut.
lg 4 kohaselt
lg-tes 1–3 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka käsutuskeelu tühistamise korral.
lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud
lg 1, § 31, § 91 lg-te 2 ja 3, § 130 lg-te 2 ja 7, § 158 lg 4, § 163 lg 3, § 190 lg 1 ja § 192 lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt kohus võib avaldada ajalehes teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse
-s ettenähtud juhtudel, samuti juhul, kui kohtumäärus takistab edasist menetlust ning määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Helle Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.