← Eesti

2-06-38437/7

Obsah (10)§ 117§ 119§ 86§ 50§ 48§ 103§ 144§ 106§ 73§ 74

Tsiviilasi nr 2-06-38437 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht

§ 117

lg 2 alusel ja 1 kuu keskmise palga ulatuses

§ 119lg 2 alusel.

Kohus tegi 27.12.2006.a. määruse, millega jättis hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täiendas hagiavalduses toodud nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja märkis, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus hageja poolt seisneb tema põhjuseta vallandamises ja põhjuste väljamõtlemises. Hageja sõnul teavad tunnistajatena tema ebaseadusliku vallandamise kohta ütlusi öelda töökaaslased Rxxx Kxxxxxxa ja Axxx Vxxx. Kostjale ei makstud lõpparvet töölepingu lõpetamise päeval, selle sai kostja kätte alles 18.12.2006.a. Hageja palub tunnistada kostja poolt töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis 4 kuu keskmise palga (88328,30 EEK) ulatuses

§ 117

lg 2 alusel ja hüvitis 1 kuu keskmise palga (22082,10 EEK) ulatuses

§ 119lg.2 alusel.

Kostja OÜ Hansmex Invest teatas oma kirjalikus vastuses, et kostja hagi ei tunnista (tl.40-42). Kostja on seisukohal, et kõik hageja poolt esitatud nõuded on põhjendamata ja tõendamata. Kostja arvates oli töölepingu lõpetamine hagejaga seaduslik. Töötaja Mxxxx Jxxxxxx määrati 16.11 2006.a. käskkirjaga distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli asjaolu, et hageja ei ilmunud alates 15. novembrist 2006 tööle ega teavitanud tööandjat sealhulgas tööle mitteilmumise põhjusest. Kuna Mxxxx Jxxxx tööle ei ilmunud, mistõttu ei saanud talle käskkirja allkirja vastu üle anda, siis otsustati käskkiri, lisa töölepingu lõpetamise kohta ja tööraamat edastada Mxxxx Jxxxxxx posti teel tähitud kirjana. Kostja arvates on hageja nõue osaliselt aegunud. Kostja esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 4 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõudes. Kostja avaldas soovi, et juhul kui kohus jätab rahuldamata OÜ Hansmex Invest taotluse aegumise kohaldamiseks, soovib kostja oma vastust sisuliselt täiendada ja palub hagi rahuldamata jätta. 2

(8)Kohus lahendas vaheotsuse tegemise taotluse 20.04.2007.a. vaheotsusega, milles otsustas jätta aegumine kohaldamata (tl.52-54). Vaheotsus jõustus 18.06.2007. Kohus andis kostjale võimaluse ja määras uue tähtaja faktiliste asjaolude ja tõendite esitamiseks, kostja on kirjad kätte saanud (tl.55-60, 63). Kostja rohkem kohtule ei vastanud. Kohtuistungil 16.08.2007 osales hageja, kostja istungile ei ilmunud. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikult hagis esitatud nõude juurde ja andis seletusi. Kohus kuulas ära tunnistajate RxxxxKxxxxxxx ja Axxx Vxxxx ütlused. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik TsMS § 414 lg 1 alusel sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta. Kostjale on kohtukutse 05.07.2007 kätte toimetatud, kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämisest ega ilmumise takistusest. Vaadanud läbi poolte kirjalikud seisukohad ja tõendid, kuulanud ära hageja ja tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks Hageja esitas kostja vastu nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Esitatud töölepingu (tl.4-6) põhjal tegi kohus kindlaks, et hageja Mxxxx Jxxxx töötas töölepingu alusel kostja OÜ Hansmex Invest juures üldehitustöölisena alates 29.08.2005.a. Tööleping oli vormistatud määramata ajaks. 16.11.2006.a. käskkirjaga (tl. 8-9) karistas kostja hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega

§ 86p 6 alusel.

Käskkirja kohaselt ei ilmunud Mxxxx Jxxxx alates 15. novembrist 2006.a. tööle ega teavitanud tööandjat tööle mitteilmumise põhjusest. Põhjuseta töölt puudumine on vastuolus osapoolte vahel sõlmitud töölepinguga, tööandja töösisekorra eeskirja punktidega 8.2 ja 9 ning samuti kehtivate õigusaktidega. Puududes omavoliliselt töölt, on Mxxxx Jxxxx eksinud

§ 50p 2 ja § 48 lg 1 p 4 vastu.

Kostja lõpetas hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (

) § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja arvates ei ole ta töökohustusi rikkunud ja töölepingu lõpetamine temaga

§ 86p 6 alusel on ebaseaduslik.

Töölepingu lõpetamise õigsuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada hageja poolt töökohustuste rikkumise olemasolu. Käskkirja põhjal ei ilmunud MxxxxxJxxxx alates

  1. novembrist 2006.a. tööle. xxx Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et ta ei ilmunud
  2. novembril 2006.a. kella 8-ks tööle, nad olid kohe tööle minemas kui Pxxx tuli. Pärast Pxxxx käimist ta enam tõesti tööle ei läinud, kuid hageja väitel oli see tingitud temast mitteolenevast põhjusest. Hageja seletuste kohaselt ütles tööandja ehitusjuht ExxxPxxx
  3. novembri 2006.a. hommikul hagejale, et firma lõpetab temaga töösuhte. Töölepingu lõpetamise põhjusi ehitusjuht hagejale ei avaldanud. Pärast seda 3

(8)hageja tööle ei läinud. Hageja sõnul tuli ehitusjuht töölepingu lõpetamisest teatama majutuskohta, kus olid ka tema kaastöötajad RxxxxKxxxxxxx ja AxxxxVxxx. Nimetatud kaastöötajatele andis ExxxPxxx
  1. novembril 2006.a. vaba päeva. Hageja sõnul võis temaga töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks olla töö puudumine firmas või see, et Jxxxx osutas juurdekirjutusele, mis ülemuse sõbrale tehti. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajatena hageja töökaaslased Rxxx Kxxxxxxx ja Axxx Vxxx. Rxxx Kxxxxxxx ütluste kohaselt magasid tema ja ta töökaaslased Mxxxx Jxxxx ja Axxx Vxxx ühel tööpäeva hommikul sisse. Nad ärkasid kell 9, aga tööpäev hakkas kell 8.
  2. Kell 9 tuli sinna ExxxPxxx ja töödejuhataja ning ütlesid, et Mxxxx Jxxxxxteeneid ei vajata. Töölt lahkumise põhjust ei seletatud. Tunnistaja sõnul ei olnud siis sissemagamisest juttu ja seda ei küsitud miks nad tööl pole. Rxxx Kxxxxxxx väitel ütlesid nad ise ülemustele, et olid sisse maganud ja seepärast ei olnud tööl. Veel seletas tunnistaja, et eelmisel päeval oli neil olnud jooming. Ka hiljem ei ole keegi neilt midagi uurinud ja seletuskirja kirjutanud ei ole. Tunnistaja AxxxxVxxx kinnitas kohtuistungil, et päeval kui Mxxxx Jxxxxxx teatati töölepingu lõpetamisest, jäid tema, MxxxxxJxxxx ja Rxxx Kxxxxxxx magama ja ei jõudnud õigeks ajaks tööle. Tunnistaja sõnul ärgati kell 9, tööle oleks pidanud jõudma kella 8-ks. Exx Pxxx ütles, et Jxxxx teeneid ei vajata ja kui Jxxxx küsis põhjusi, siis ütles Pxxx, et jätab enda teada. Tõendamist leidnud faktilised asjaolud on seega järgmised: 15.novembri hommikul M.Jxxxx tööle ei läinud ja kell 9 oli ta veel oma majutuskohas, kui sinna tuli tööandja esindaja, ehitusjuht E.Pxxx. E.xxxx teatas hagejale, et ettevõte tema tööd enam ei vaja, töösuhe temaga lõpetatakse ja ta peab lahkuma. Tõendid selle kohta: hageja seletus, tunnistajate Kxxxxxxx ja Vxxx ütlused. Peale seda Mxxxx Jxxxx lahkus ja selle tööandja juurde tööle enam ei tulnud. Lõpparve sai M.Jxxxx kätte 18.detsembril 2006 (tõend: kontoväljavõte tl.), käskkirja töölepingu lõpetamise kohta umbes nädal enne seda (tõend: hageja seletus). M.Jxxxx seletuse, tunnistajate Rxxx Kxxxxxxx ja Axxx Vxxx ütluste põhjal järeldab kohus, et
  3. novembril 2006.a. leidis aset Mxxxx Jxxxx poolt töökohustuste rikkumine. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (tl.4) punkti 5.
  4. kohaselt hakkas töö aeg kell 8.
  5. Ka mõlemad tunnistajad ja hageja on kinnitanud, et tööpäev hakkas hommikul kell 8.
  6. Tunnistajate RxxxxKxxxxxxx ja xxx Vxxx ütluste põhjal tegi kohus vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et MxxxxxJxxxx ei läinud
  7. novembril 2006.a. tööle töölepingus kokkulepitud ajaks s.o. kella 8.00-ks. Mxxxx Jxxxx küll ütles kohtuistungil, et sel päeval tööpäeva ei olnudki, kuid nimetatud väide ei leidnud kohtus kinnitust.

§ 48

lg 1 p 1 kohaselt on töötaja muuhulgas kohustatud täitma töölepingu tingimusi.

§ 50lg 1 p 2 kohaselt on töötaja kohustatud kinni pidama ettenähtud tööajast.

Mxxxx Jxxxx rikkus töölepingus ettenähtud kohustust ega ilmunud 15. novembril 2006.a. tööle ettenähtud ajaks. Sellega rikkus Mxxxx Jxxxx

§ 48

lg 1 p 1 ja § 50 lg 1 p 2 sätteid.

§-des 48 ja 50 nimetatud töökohustuste süüliselt täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 p 1 järgi töötaja distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus

§ 103

lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TDVS § 8 lg 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. 4

(8)TDVS § 21 p 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda.

§ 144

lg 1 kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kohtu hinnangul on kostja poolt hageja suhtes rakendatud distsiplinaarkaristus vastuolus tema poolt toime pandud süüteoga raskusega. Uuritud tõendite põhjal ei ole hageja poolt toime pandud süütegu kohtu arvates käsitletav jämeda töökohustuste rikkumisena, ehkki see on süütegu, mis võis häirida tööd. Kohtu hinnangul võib hagejapoolset töökohustuste rikkumist nimetada „tööle hilinemiseks“, kuna tõendamist on leidnud, et hageja ei olnud töökohal tööpäeva esimese töötunni jooksul. Kohtu arvates ei esine antud juhul asjaolusid, mis TSL § 103 järgi võiks olla aluseks töölepingu lõpetamisel

§ 86p 6 alusel.

Kostja ei ole märkinud põhjendusi mis tingisid hageja süüteo eest sellise karistuse rakendamist. Kohtule pole esitatud ka muid andmeid, mis annaks alust käsitleda hagejalt poolt toime pandud tegu jämeda töökohustuste rikkumisena. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja süütegu häiris tööd või oleks saabunud mõni muu kahjulik tagajärg, mis oleks kostja süüteoga põhjuslikus seoses; hageja seletus ja tunnistajate ütlused töökorralduse ja-režiimi kohta tõendavad pigem selliste asjaolude puudumist. Hagejal kustumata distsiplinaarkaristuse olemasolu kohta on küll viide käskkirjas (teine lause), kuid sellele hinnangu andmiseks ei ole tõendeid esitatud. Hageja kohtuistungil antud ütlused küll kinnitavad, et kostja tegi talle 2006.a. augustis käskkirja majutuskohas alkoholi tarvitamise eest, kuid kohtu hinnangul on selline töövälise käitumise omaksvõtt ebapiisav, et selle alusel hinnata töötaja eelnev käitumine taoliseks, mis toob kaasa töölepingu lõpetamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole hagejaga töölepingu lõpetamisel

§ 86

p 6 alusel järginud

§ 103

ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ning hagejale määratud distsiplinaarkaristus on ilmses vastuolus kostja süüteo raskusega. Seega on hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et M.Jxxxx tööle mitteilmumist alates 15.novembrist kell 9 ei saa lugeda omavoliliselt töölt lahkumiseks või põhjuseta töölt puudumiseks (käskkirja formuleeringud). ExxxPxxx oli tööandja esindaja (on tegutsenud esindajana ka töölepingu sõlmimisel tl.4). Mxxxx Jxxxx oli õigustatud võtma tõesena ExxxPxxxx teadet, et Jxxxxxtööd tööandja enam ei vaja, töösuhe temaga lõpetatakse, ja korraldust lahkuda. Et E.Pxxx ka tegelikult väljendas tööandja otsust, kinnitab asjaolu, et karistus on vormistatud ja töösuhe lõpetatud käskkirjaga juba järgmisel päeval, s.o. 16.novembril 2006. Kuna M.Jxxxx tööle ennistamist ei soovi, tunnistab kohus töölepingu lõpetamise M.Jxxxxxx ebaseaduslikuks ja loeb töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel alates töötamise tegelikust lõppemise päevast (ITLS § 29 lg.2). ITLS § 28 lg.1 järgi: Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu lõpetamine M.Jxxxxxx on toimunud distsiplinaarkaristuste määramiseks ettenähtud korda oluliselt rikkudes. 5

(8)Töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena peab toimuma „Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse“ § 6-12 sätteid järgides. Sellise nõude kehtestab

§ 106ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28.

TDS § 11 lg.1 sätestab: tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale.

§ 73

lg.1 kohustab tööandjat tegema töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande;

§ 74

lg.2 kohustab tööandjat andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Uuritud tõendid tõendavad, et M.Jxxxxxx on teatatud töölepingu lõpetamisest suuliselt, ta on kõrvaldatud töölt. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri saadeti M. Jxxxxxx kolm nädalat hiljem M.Jxxxx nõudmisel ja hagiavalduse koostamise ajaks 11.12.2006 ei olnud ta kätte saanud lõpparvet. M.Jxxxx sõnul tal tööandja juures tööraamatut ei olnud. Seega distsiplinaarkaristuse vormistamine ja töötajale sellest teatamine on toimunud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes- määratud karistus on olnud ilmses vastavuses süüteo raskusega ja see on määratud ja tehtud töötajale teatavaks suuliselt. Hageja nõue 4 (nelja) kuu keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks

§ 117

lg 2 alusel Hageja on esitanud kostja vastu 4 (nelja) kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõude

§ 117alusel.

Kostja väitel ta tööle ennistamist ei soovi. Kostja on hüvitisenõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt.

§ 117

lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist.

§ 117

lg 2 näeb ette, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Eelpool tegi kohus kindlaks, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu

§ 86p 6 alusel ebaseaduslikult.

Kuna hageja tööle ennistamist ei soovi, siis on tema hüvitisenõue

§ 117alusel õigustatud.

Seadusandja on sätestanud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise piirmäära. Kohtul tuleb õiglane hüvitis määrata arvestades igal konkreetsel juhul töölepingu lõpetamisega seotud asjaolusid. Kõiki asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et hüvitis hageja poolt taotletud ulatuses s.o. 4 (nelja) kuu keskmise palga ulatuses, ei ole kohane. Kohtu hinnangul tuleb hüvitist vähendada ja mõistlik hüvitis hagejale temaga töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on 1 (ühe) kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus arvestab asjaolu, et hagejaga töölepingu lõpetamise tingis hagejapoolne süütegu, ehkki kohus ei hinda süütegu sedavõrd raskeks, et see pidanuks kaasa tooma töölepingu lõpetamise. Kohtus leidis 6

(8)tõendamist hageja poolt töökohustuste rikkumine s.o. hageja ei ilmunud ettenähtud ajaks tööle. Hageja väidetest ei nähtu nagu oleks temaga töölepingu lõpetamine pannud teda raskesse olukorda või tekitanud olulist kahju, ta sai vaba võimaluse leida endale teine tööandja. Hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolude hulka, mida kohus hindab hüvitise suuruse üle otsustamisel, tuleb lugeda ka hageja enda huvi, käitumine ja motiivid peale seda, kui tööandja esindaja teatas talle töösuhte lõpetamisest, nt võimalust nõuda kirjalikult vormistatud käskkirja ei kasutatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et tegelike asjaoludega on kooskõlas ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja keskmise palga arvutamine Hageja ise on arvutanud oma keskmiseks palgaks 22082,10 krooni kuus. Hageja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuu s.o. perioodi 01.05.2006 – 11.12.2006 kohta (tl.15-33). Esitatud andmete põhjal leiab kohus, et hageja ei ole keskmist palka arvutanud õieti ja hageja arvestust ei saa aluseks võtta hüvitiste määramisel.. Keskmise palga arvutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.08.
  1. a määrusega (edaspidi „Kord“). „Korra“ § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Keskmise palga arvutamise vajadus on arvates hagejaga töölepingu lõppemisest s.o.
  2. novembrist 2006.a., seega tuleb keskmist palka arvestada sellele kuule eelnenud kuue kuu kalendrikuu s.o. 2006.a. mai, juuni, juuli, augusti, septembri ja oktoobri palga kogusummast. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on Hansmex Invest OÜ nimetatud kuue kuu jooksul tasunud summad, selgituseks märgitud „palk“ alljärgnevalt: 08.06.2006 21 071,00 krooni 21.07.2006 26 243,00 krooni 10.08.2006 19 175,00 krooni 20.09.2006 10 811,00 krooni 28.09.2006 10 812,00 krooni 19.10.2006 18 900,50 krooni (kokku laekus 37 801,00 krooni, kuid hageja selgituste kohaselt on sellest pool puhkusetasu, mida „Korra § 2 lg 3 kohaselt keskmise palga arvestamisel arvesse ei võeta) KOKKU: 107 012,50 krooni „Korra“§ 3 lg 1 järgi tuleb keskmise päevapalga arvutamisel liita § 2 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagada sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga. Tööajanormi järgseid tööpäevi on kuue kuu jooksul 2006.a. maist oktoobrini 132 päeva. Hageja keskmise päevapalga saamiseks tuleb kuue kuu palga kogusumma jagada nimetatud tööpäevade arvuga: 107 012,50 : 132 =810,
  3. Seega hageja keskmine päevapalk on 810,70 krooni. „Korra“ § 4 lg 4 järgi tuleb keskmise kuupalga arvutamiseks korrutada keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. 7
(8)Arvutamise aluseks (6 kuu) ajavahemiku ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv on 132 : 6 = 22 tööpäeva. Hageja keskmise kuupalga arvutamiseks tuleb hageja keskmine päevapalk korrutada ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga: 810,70 x 22 = 17 835,40 krooni. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja keskmiseks kuupalgaks 17 835,40 krooni. Hageja nõue 1 (ühe) kuu keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks

§ 119

lg 2 alusel Hageja on esitanud kostja vastu nõude 1 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks

§ 119

lg 2 alusel, kuna hageja väitel maksis kostja talle töölepingu lõpetamisel lõpparve viivitusega. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kostja 16.11.2006.a. käskkirja (tl.8-9) ja töölepingu lisa (tl.10) põhjal lõpetas kostja hagejaga töölepingu 16. novembril 2006.a. ITVLS § 29 lg 2 näeb ette, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast.

§ 73

lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Hageja ei ilmunud tööle 15. novembril 2006.a. Sellest päevast poolte töösuhe lõppes. ITVLS § 29 lg 2 järgi saab lugeda hageja omal algatusel töölt lahkunuks 15.november 2006.a.

§ 73lg 2 alusel loeb kohus töölepingu lõpetamise päevaks 15.

november 2006.a.

§ 74

lg 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu

  1. novembril 2006.a. Hageja väitel kandis kostja lõpparve hageja pangakontole
  2. detsembril 2006.a. Et kostja pole lõpparvet üle kandnud kuni 20.novembrini, nähtub ka esitatud kontoväljavõtetest (tl.33). Seega on kostja viivitanud lõpparve maksmisega üle ühe kuu. Ka pole kostja sisulisi vastuväiteid lõpparve maksmisega viivitamise kohta esitanud.

§ 119

näeb ette tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest.

§ 119

lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja on viivitanud lõpparve väljamaksmisega üle ühe kuu, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kinnipidamise eest hageja 1 (ühe) kuu keskmise töötasu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8

(8)TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja on oma menetluskulud kohtule esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Hageja on menetluskuluna esitanud kohtule õigusabi arve summas 295 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kanda kostjal. Muid menetluskulusid ei ole kohtule esitatud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töölepingu lõpetamisega seotud ja palga nõudmise hagis. Poolte muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Kohtunik Ü.Raag /allkiri / Koopia õige. Kohtunik : 9
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.