2-09-49878/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. detsember 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-49878 Tsiviilasi J.E. hagi A.E.u vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.E. Kostja A.E. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses Rahuldada J.E. hagi. RESOLUTSIOON Lahutada J.E. ja A.E.u abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalituse Perekonnaosakonnas xx xx xxxx.a kande nr 300 all. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv summas 5000 (viis tuhat) krooni, mis tuleb menetluskuluna välja mõista kostjalt A.E.ult riigituludesse. Riigi nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui kohustatud isik tasub nõude 1 aasta jooksul ühekordse maksega käesoleva otsuse jõustumises järgmiselt: saaja: Rahandusministeerium, arveldusarve nr 10220034796011, SEB Pank või 221023778606, Swedbank, viitenumber: 2900072369, selgitus: tsiviilasi nr 2-09-49878, A.E.u tasutav riigilõiv. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Tsiviilasi nr 2-09-49878 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx.a (tl 2). Peres kasvas ka kaks hageja poega esimesest abielust, ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga (02.10.2009) ei ela hageja kostjaga koos juba kolm kuud ning enne sedagi oli hageja viimasel ajal kodus ainult ühe kuu. Kostja ei ole hagejat kogu abielu jooksul rahaliselt toetanud, samuti ei oma hageja kostja andmetel mingit kindlat sissetulekut ja on sellest tulenevalt viinud ka hageja suurtesse rahalistesse raskustesse. Kostja ei maksa laenu, millises hageja oli temale käendajaks ning ei aita ka maksta laenu, mille hageja võttis kostja rahaliste raskuste tõttu. Kostja on müünud hageja teadmata viimasele kuuluva sõiduauto, võltsides hageja allkirja ning viinud hagejale kuuluvaid asju ja ehteid pandimajja. Hageja on pakkunud kostjale võimalust lahutada abielu Perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja sellega nõustunud ei ole, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. 14.12.2009.a ärakuulamisel selgitas kostja A.E., et ei ole kohtule kirjalikku vastust edastanud, kuna arvas, et ilma vastuväiteid esitamata kohus lahutabki abielu. Kostja nõustub hagiavalduses toodud asjaoludega peale selle, et ei ole müünud maha hageja autot ning ehteid. Samuti ei ole kostja sõnutsi pakkunud hageja talle võimalust lahutada abielu Perekonnaseisuosakonnas. Kostja on nõus abielu lahutusega, ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning on nõus tasuma ka abielulahutuselt nõutava riigilõivu ühe aasta jooksul. 14.12.2009.a ärakuulamisel jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde, kinnitades, et pooltel ühiseid lapsi ega ühisvara ei ole. Abielulised suhted on lõppenud 2009.a juulikuus. Kohtu seisukoht Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks rahuldada hagi asjas kohtuistungit pidamata kohtuotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses toimunud ärakuulamisel hagi õigeks võtnud. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusest ja hageja ning kostja poolt ärakuulamisel esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole poolte abielu jätkumine tulenevalt isiklikest põhjustest enam võimalik. Koos ei elata alates 2009.a juulikuust, millisest ajast on lõppenud ka abielulised suhted. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, v.a menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav riigilõiv, millise summa nõustus kohtu ärakuulamisel kostja võtma enda kanda. Hageja on kohus 19.10.2009.a määrusega käesolevas tsiviilasjas vabastanud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, märkides muuhulgas nimetatud määruses, et pärast menetluse lõppu tuleb riigilõiv summas 5000 krooni (TsMS § 132 lg 1 ja 3 mõistes on abielu lahutuse nõude puhul tegemist mittevaralise nõudega) riigituludesse sellegipoolest tasuda. Seega mõistab kohus TsMS § 179 lg 1 ja 2 alusel nimetatud riigilõivu ühekordse maksena välja riigilõivu tasumisega nõustunud kostjalt A.E.ult, kes hageja selgituste kohaselt on vastava menetluse ka põhjustanud, keeldudes abielu lahutamisest perekonnaseisuosakonnas. Kostjale tuleb anda tähtaeg riigilõivu tasumiseks, milleks on mõistlik aeg (kostja hetkel ei tööta) kohtu hinnangul 1 aasta otsuse jõustumisest. 2