Obsah (5)

§ 83§ 81§ 82§ 180§ 181

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 21. juuni 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-49461 Hagi ese E S ha

(PankrS) 180 lg 3 sätestab, et kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 lk 3 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule. SEB nõuet Nevilar OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei olnud

1. septembri
2. a. üldkoosoleku toimumise ajaks lõppenud, mistõttu oli häälte määramine SEB-le vastuolus §-ga 180 lg
3. PankrS § 80 lg 3 kohaselt osaleb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle ning PankrS § 82 lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Käesoleval juhul otsustati üldkoosolek pidada kohtuniku osavõtul, kuna oli ilmne, et SEB-le häälte arvu määramise üle tekib vaidlus ning Hageja hinnangul oleks SEB võimaliku häälte arvu pidanud määrama kohus. Arusaamatuks jääb, kuidas pidas pankrotihaldur antud olukorras võimalikuks määrata SEB-le häälte arv SEB poolt esitatud nõudeavalduses märgitud nõude suurusest lähtuvalt, kuna vastav nõue on täies ulatuses vaidlustatud ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole lõppenud. Kirjeldatud situatsioonis oli häälte määramise kohustus kohtul ning kuna kohus SEB-le hääli ei määranud, ei olnud SEB-l kooskõlas PankrS § 180 lg 3 ka hääleõigust. PankrS § 181 lg 1 sätestab, et võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur ning § 181 lg 2 sätestab, et kui kompromissettepanekuga soovitakse välistada pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanek rohkem kui 90 päevaks, arvestatakse hääletamisel pandipidajast võlausaldaja nõudega kogu ulatuses. SEB nõue Nevilar OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on täielikult pandiga tagatud, mistõttu oli SEB-le häälte määramine ilmses vastuolus ka PankrS §-ga 181 lg
4. Ühtlasi ei tulene õiguslikku alust SEB-le häälte määramiseks ka PankrS §-st 181 lg 2, kuna SEB nõude maksmapanekut ei välistatud kompromissettepaneku alusel rohkem kui 90 päevaks. SEB-l puudus seadusest tulenev õigus kasutada
5. septembri
6. a. OÜ Nevilar (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul hääleõigust kompromissettepaneku kinnitamise üle otsustamisel ning SEBle häälte määramine tõi põhjendamatult kaasa kompromissettepaneku kinnitamata jätmise. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve ning § 83 lg 2 kohaselt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kuna
7. septembri
8. a. OÜ Nevilar (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda ning SEBle määrati hääli vastuolus PankrS §-dega 180 lg 3 ning 181 lg 1 ja 2, siis on Hagejal õigus nõuda OÜ Nevilar (pankrotis)
9. septembri
10. a. võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega jäeti Nevilar OÜ (pankrotis) kompromissettepanek kinnitamata. lk 4 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PankrS § 80 lg 3, § 82 lg 4, § 83 lg 1 ja 2, § 180 lg 3 ja § 181 lg 1 ja 2, p a l u b hageja: rahuldada E S hagiavaldus täies ulatuses ning tunnistada kehtetuks OÜ Nevilar (pankrotis)
11. septembri
12. a. võlausaldajate üldkoosolek otsus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb selle vastu. Kostja on seisukohal, et SEB-le häälte määramine on toimunud korrektselt ja selles osas ei ole seadust rikutud. Nimelt 16.09.2009 võlausaldajate üldkoosolekul osales kohtunik, kelle eesmärk oli lahendada võimalikud häälte üle tekkivad vaidlused. Põhjusel, et nimetatud vaidlus tekkis, leidis kohtunik, et temal häälte uuesti määramiseks pädevus puudub ja osundas seejuures 21.01.2009.a määrusele, kus olid varasemalt SEB-ile hääled määratud (nimetatud asjaolud on kantud ka 16.09.2009 protokolli). Kostja hinnangul on vastaval viisil häälte määramine kooskõlas PankrS §-de 180 lõikega 3 ja 82 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga. Kostja hinnangul on väärad ka hageja väited selles osas, et PankrS § 181 kohaselt ei oleks tohtinud SEB kompromissettepaneku üle hääletamisel osaleda põhjusel, et tema pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanekut ei piirata enam kui 90 päevaks. Nimelt vastavalt kompromissettepanekule sooviti kompromissi käigus vähendada SEB nõuet 10% ulatuses ja lisaks sellele tehti ettepank diskonteerida täielikult kõik pandipidaja kõrvalnõuded. Seega ei oleks antud juhul olnud pandipidaja õiguste piiramine, arvestades PankrS §-st 181 tulenevat, põhjendatud. Muuhulgas peab kostja oluliseks märkida, et isegi olenemata eelnevatest vastuväidetest, ei oleks olnud võimalik vaidlusalust kompromissettepanekut 16.09.2009 OÜ Nevilar (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul kinnitada. Kompromissettepaneku kinnitamiseks oleks olnud vaidlusalusel üldkoosolekul PankrS § 180 lg 3 järgides vajalik kokku saada vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast moodustuvad hääled. Antud juhul ei oleks nimetatud 2/3 ja enamat häält kõike nõudeid arvesse võttes kokku saadud ka siis kui SEB nõue oleks kõikide nõuete hulgast välja jäetud. Vastavalt tunnustatud nõuete nimekirjale (lisa 118.06.2009 OÜ Nevilar (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekiri) oli tunnustatud nõuded juba kokku summas 6 938 838,16 krooni. Kompromissettepaneku poolt hääletanute nõuete summa oli kokku 2 115 210,98, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõiki tunnustatud nõudeid arvesse võttes. Eelnevat arvesse võttes on kostja seisukohal, et 16.09.2009 OÜ Nevilar (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastab seadusele ja selle tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda. Samuti ei ole rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et alus PankrS § 83 lg 1 mõistes vaidlusaluse võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja seejuures kõik kohtukulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 83lg.

1 järgi võib võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või lk 5 mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest (lg. 2).

2. 2009 toimunud OÜ Nevilar (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte kinnitada kompromissettepanekut. Vastu oli 24 453 häält (77,89 % kõigist nõuetest) /t.l. 7/. Koosolekul on pankrotihaldur andnud AS-le SEB Pank hääli vastavalt esitatud nõudele 24 453 häält (nõue 24452 242,88 krooni). Koosolekul osales kohtunik Kristel Pedassaar. Koosolekul leidis E S ja võlgniku esindaja Jüri Ploom, et AS SEB Pank ei tohi hääletada, sest tema pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanekut piiratakse täpselt 90 päeva. Haldur aga asus seisukohale, et hääled tuleb määrata, sest antud kompromissiettepanekus vähendati muu hulgas pandipidaja põhinõuet 10 % ja diskonteeriti täielikult kõik pandipidaja kõrvalnõuded. Võlgniku esindaja ettepanekule, et kohus määraks võlausaldaja hääled, leidis kohus, et on juba esimesel üldkoosolekul hääled määranud ja ei ole sellises olukorras pädev hääli määrama.
4. 2009 esitas E S kohtule hagi OÜ Nevilar (pankrotis ) võlausaldajate koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et AS-le SEB Pank ei oleks pankrotihaldur hääli määrama pidanud, sest panga nõue vaidlustati ja esitatud hagis ei olnud otsust tehtud. Ka ei määranud kohus pangale hääli.

§ 81lg.

1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Lõike 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud.

§ 82lg.

1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Lõike 3 kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva Ee üldkoosolekut. Lõike 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Lõike 6 kohaselt kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Antud juhul AS SEB Pank nõuet nõuete kaitsmise koosolekul 18. 06. 2008 ei tunnustatud /t.l. 99/. See tähendab, et pankrotihaldur sai määrata hääli vaid tema käes olevate dokumentide alusel. Kuna häälte andmise vaidlustasid teised võlausaldajad, pidi häälte andmise otsustama kohtunik, kes üldkoosolekul osales. Kuna kohtunik leidis, et on juba määranud hääled ja ei näinud võimalust määrata hääli teisiti, kuid ta seda võlausaldajate esimesel üldkoosolekul oli teinud, jättis ta uue määruse tegemata. lk 6

§ 180

lõike 1 järgi kompromiss tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg. Lõike 2 kohaselt tehakse kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist. Lõike 3 kohaselt kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise ajaks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel nõude alusel, mis on kindlaks määratud käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule.

§ 181

lõike 1 järgi võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur. Lõike 2 kohaselt, kui kompromissettepanekuga soovitakse välistada pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanek rohkem kui 90 päevaks, arvestatakse hääletamisel pandipidajast võlausaldaja nõudega kogu ulatuses. Antud juhul oli vaidlus aktsiaseltsile SEB Pank määratavate häälte üle. Nõue oli jäänud tunnustamata. Võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustati AS SEB Pangale häälte andmine. Seetõttu oleks häälte määramise pidanud otsustama kohtunik. Kuna seda ei tehtud ei olnud halduri poolt võlausaldajale häälte määramine ja võlausaldaja osalemine hääletamises õigustatud. Puudub alus eeldada, et AS SEB Pank pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadu arvel osaliselt rahuldamata. Haldur ei ole määranud pandiga tagatud nõude osa suurust. Samuti ei selgu, et kompromissiga oleks soovitud pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanekut rohkem kui 90 päevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsus kompromissi kinnitamata jätmise kohta tuleb tunnistada kehtetuks, et selle vastuvõtmisel rikuti seaduses ettenähtud korda. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder