KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- märts 2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-48510 Tsiviilasi KÜ Pikk Maja hagi T. T. vastu võla ja viivise nõudes summas 4827.43 krooni Tsiviilasja hind 4679.20 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu Pikk Maja, asuk. Kuldse Kodu 1, Pärnu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Lõhmus Kostja: T.T. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON Rahuldada Korteriühistu Pikk Maja hagi T.T. vastu. Välja mõista T. T. põhivõlg 4679 (neli tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 20 (kakskümmend senti) ning viivis 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) krooni ja 23 (kakskümmend kolm) senti Korteriühistu Pikk Maja kasuks. Menetluskulude jaotus ja Jätta menetluskulud täies ulatuses T. T. kanda. kindlaksmääramine Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1900 (üks tuhat üheksasada) krooni ning mõista nimetatud summa T. T. Korteriühistu Pikk Maja kasuks välja. Enammakstud riigilõivu tagastamist saab hageja vastava taotluse esitamisega taotleda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid Edasikaebamise kord mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu õiguslik põhjendus Tsiviilasi nr 2-09-48510 Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ning kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole täitnud oma kohustust tasuda korteri majandamiskulude eest ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on ühistu otsused elamu majandamiskulude küsimustes kohustuslikud, KÜS § 151 sisustab majandamiskulude mõiste. Hagejal on õigus nõuda KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue (väljendatud viimati 16.02.2010.a hagi täiendusega) välja mõista kostjalt põhivõlg 4679.20 krooni ning viivis 148.23 krooni, kokku 4827.43 krooni hageja Korteriühistu Pikk Maja kasuks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna asi lahendatakse lihtmenetluses ja pooled on saanud võimaluse esitada oma menetluskulude nõuded ja neid kinnitavad dokumendid, siis määrab kohus käesolevaga TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kindlaks ka kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kuivõrd hagi hind on asja menetluse käigus kostja poolt võla osalise tasumisega vähenenud 4679.20 kroonini, tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu osas määrata 1000 krooni, mis vastab nimetatud hagihinnalt tasutavale riigilõivule. Enamtasutud osas (esialgselt tasus hageja riigilõivu 3000 krooni) on hagejal õigus nõuda selle tagastamist tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 1 sätetest. Õigusabikulude osas on põhjendatud hageja nõue 900 krooni osas, sellele lisaks tasutud käibemaksu (180 krooni, tuleneb hageja esitatud õigusabiarvelt) ei saa kohus põhjendatuks pidada, sest hageja ei ole TsMS § 174 lg 6 nõuete kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellise kinnituse vajalikkust on sedastatud ka Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-24-06 ja 3-2-1-115-
- Kohus on hageja tähelepanu kinnituse puudumisele juhtinud oma 23.02.2010.a kirjas. Toomas Talviste Kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.