Obsah (11)

§ 187§ 410§ 413§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178§ 419§ 420

2-18-8541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020.a, Tallinn Tsiviilasja

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud kinnisasi (asukohaga xxx). Kõnesolevast kinnisasjast kuulub ½ suurune mõtteline osa hagejale ning ½ suurune mõtteline osa kostjale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on 08.06.2018.a hagi täpsustuses palunud kohtul lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt müüakse eelnimetatud korteriomand avalikul enampakkumisel. Saadud raha palub hageja jaotada selliselt, et kinnisasja müügist laekuva raha arvelt rahuldatakse esmajoones laenulepingust nr xx tulenevad kohustused ja kohustuste täitmisest järgi jäänud raha jaotatakse võrdselt poolte vahel. Kinnistusregistri andmetel on kostjale kuuluvale kaasomandi osale seatud võõrandamise keelumärge poolte ühise alaealise lapse kasuks. 2 2-18-8541
2. Harju Maakohus on 11.10.2018.a tagaseljaotsusega hagi rahuldanud. 21.01.2020.a määrusega rahuldas kohus kostja poolt 01.03.2019.a esitatud kaja Harju Maakohtu 11.10.2018.a tehtud tagaseljaotsusele ning taastas tsiviilasjas menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kohus on 22.01.2020.a määranud käesolevat tsiviilasja arutada 19.03.2020.a kohtuistungil. Kohus on kostjale 22.01.2020.a kohtukohtukutse kostjale kätte toimetanuks lugenud teate avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 07.03.2020.a. Kostja ei ole 19.03.2020.a toimuma määratud kohtuistungile ilmunud.

§ 410

näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on 19.03.2020.a kohtuistungil esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 413

lg-st 3 tuleneb, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Antud juhul on kostjale kohtukutses 19.03.2020.a istungile selgitatud istungile mitteilmumisest teatamise kohustusest. Kostja on 01.03.2019.a hagi vastuses taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lg-test 3, 31 ja 4 tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. 3.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kxb pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja kulud õigusabile 173 eurot (sh käibemaksuga õigusabikulud 168 eurot ja lepingutasu 5 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 19.03.2020.a kohtuistungil kinnitas hageja, et muid menetluskulusid hagejale lisandunud ei ole. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohtu hinnangul on hageja kulutused õigusabile põhjendatud.

§ 174

lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on palunud kostjalt õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga summas 168 eurot ja lepingutasu 5 eurot. Samas ei ole hageja 02.10.2018.a menetlusdokumendis

§ 174lg-st 10 tulenevat kinnitust lisanud.

3 2-18-8541 Seega mõistab kohus kostjalt menetluskulud välja käibemaksuta, s.o summas 138,40 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot ja kulud õigusabile 138,40 euro ulatuses. Kohus märgib hageja taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

4. Kohus selgitab kostjale, et kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada (

§ 419

).

§ 420

lg 2 näeb ette, et kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4