← Eesti

2-09-47801/4

Obsah (7)§ 206§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 428

Tsiviilasi nr 2-09-47801 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47801 Tsiviilasi Mxx

§ 206

lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist tuleneb seadusest (PkS § 60, § 61 lg.1), elatis mõistetakse välja vähemalt alates elatisehagi esitamisest (PkS § 70 lg.1). Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt

§ 431

lõpetab asja menetluse.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokkulepet sõlminud, seega jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 428lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik 2 Ü. Raag 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.