Tsiviilasi nr 2-09-47800 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2009a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47800 Tsiviilasi Jxxxxxx Axxxxxxxx hagi AxxxxKxxx vastu lapsele määratud elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jxxxxxx Axxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: AxxxxKxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 25.11.2009; 07.12.2009, RESOLUTSIOON Jxxxxxx Axxxxxxxxxhagi Axxx Kxxx vastu rahuldada. Suurendada Tartu Maakohtu 14.novembri 2002a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1426/02 Axxx Kxxxxxx JxxxxxxxAxxxxxxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. Mõista välja Axxx Kxxxxxx (nom: Kxxxx isikukood xxxxxxxxxxx) Jxxxxxx Axxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse, Rxxx Kxxxx (nom: Kxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 1000(üks tuhat) krooni kuus, alates 01.oktoobrist 2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. Lõpetada Tartu Maakohtu 14.novembri 2002a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1426/02 Axxx Kxxxxxx JxxxxxxxAxxxxxxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise tasumine alates 30.09.2009a. Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisesumma osas, s.o. summas 2000 krooni. Kui hageja soovib kohtuotsuse sundtäitmist, tuleb tal sellekss pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jxxxxxx Axxxxxxx esitas 22.09.2009.a kohtule hagiavalduse Axxx Kxxxx vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealine laps Rxxx Kxxx, kes elab hageja juures. Kostjalt on hageja kasuks Tartu Maakohtu 14.novembri 2002a. otsusega, tsiviilasjas nr 2-1426/02, välja mõistetud elatis 500 krooni lapse ülalpidamiseks. Hageja on märkinud lapse vajadusteks ühes kuus 1578 krooni kuus (kuluartiklid kuus: eluasemele 68 krooni, toidule 50 krooni, tervishoiule 50 krooni, hügieenitarvetele 50 krooni, koolikohustuse täitmiseks 150 krooni, riietele-jalanõudele 700 krooni, muud vältimatud püsikulutused 460 krooni). Hageja omab sõidukit. Kostja varalist seisu hageja ei tea. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis miinimumsummas, millele lisada tulumaks ja märgib selleks summaks kokku 2000 krooni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 30.oktoobriks 2009a. Määrus koos hagimaterjalidega on kostjale isiklikult üle antud 09.10.2009a( tl.13). Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohus määras asjas kohtuistungi 25.11.2009.a. Kostja teatades kohtule, et on haige ja soovis kohtuistungi edasilükkamist. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta ei ole töötanud alates 2001.a, kui tal sündis raske puudega laps. Hageja peres on viis last ja elukaaslane. Hageja nimetab enda sissetulekuks riikliku sotsiaaltoetuse, puudega lapse isa maksab lapsele elatist. Kuni oktoobrini 2009a sai emapalka ja paar korda on ka kohalikust omavalitsusest sotsiaalabi palunud. Hageja avaldab, et märkis hagis lapse vajadused väiksemad, kui need tegelikult on, kuna Axxx Kxxx suuremat summat niikuinii ei maksa. Viimati sai hageja kostjalt elatist k.a.juunis. Hageja teatas enne kohtusse pöördumist kostjale, et nõustub ka elatisega 1000 krooni kuus, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Kulu toidule on lapsel 50 krooni päevas, mitte kuus, nagu hagis kirjas. Hageja elab perega 3-toalises korteris. Hageja on arvestanud elatise nõude puhul ka seda, et kostjal on teisi lapsi, keda ta peab rahaliselt toetama. Hageja teada kasvab kostja peres kaks tütart, kostja elab oma majas ja tema sissetulek on ca 10 000 krooni kuus. Kohus määras kostja ärakuulamise 07.12.2009.a. Kostja seletab, et tal on kokku viis last ja tema palk ei ole nii suur, et saaks igale lapsele maksta 1000 krooni kuus, nagu hageja nõuab. Kostja maksab poegade Mxxxxx Kxxx (kelle ema K.Rxxx) ja Mxxxxx Kxxx (kelle ema K.Mxxx) ülalpidamiseks, laste emadega kokkuleppel, 500 krooni kuus kummalegi lapsele. Axxx Kxxxx pere elab kostjale kuuluvas majas. Perre kuulub veel elukaaslane ja kaks last. Elukaaslane on kodune, kuna polevat tööd. Kostja palk on 12 500 krooni. Hageja on kostjale öelnud, et ta oleks nõus ka elatisega 1000 krooni kuus. Kohus TsMS § 230 lg.5 alusel nõudis andmed kostja varalise seisundi kohta kindlustusandjatelt, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt. Neist andmetest nähtub, et kostja on aastal 2009 saanud töötasu Eltel Networks AS-lt ja Eesti Energia Jaotusvõrgult (tl.18), mille järgi kostja töötasu (enne maksustamist) on 14526 krooni kuus; Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tõendi järgi on Axxx Kxxx tool määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel keskmise töötasuga aastal 2009 12800 krooni kuus; kostjal on maksta kindlustusmakseid kolme sõiduki eest, neist ühe sõiduki omanik on K.Mxxx (tl.25); A.Kxxxxx on tasuda laenujääk Swedbangas (tl.30) ja talle kuulub elamu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elamu kindlustusväärtus rohkem kui 1 miljon krooni (tl.28). KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps RxxxxKxxxx sünd.xxxxxxxxxxa., kes elab hageja juures. Kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutavas määras, ehkki hageja on juba kohtuväliselt taotlenud väljamõistetud elatisesumma 2 suurendamist. Hageja avaldas kohtuistungil, et oleks nõus elatisesumma suurendamisega ka 1000 kroonini kuus, ehkki hagiavalduses märkis 2000 krooni. Hageja arvestab sellega, et kostjal on ka teisi lapsi, kellele peab ülalpidamist andma. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele. Kostja on avaldanud, et elatisesummaga 1000 krooni kuus võiks nõus olla, kuid rohkem ei ole võimalik, kuna tal on ka teisi lapsi üleval pidada. Kostja tunnistab, et ei ole elatist maksnud alates hagi esitamisest kohtusse. Hageja lõplikuks nõudeks kohtuistungil jäi elatis 1000 krooni kuus lapse kohta. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 tuleb kohtul lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks määrata lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.