lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on
lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapsele vajalike kulutustena igas kuus umbes 3500 krooni. Hageja sissetulek on olnud 2009a keskmiselt 7504 krooni kuus. Kostjal puudub igasugune sissetulek. PerS § 49 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ja nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Perekonnaseaduse § 61 lg.6 sätestab: kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1)vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2)lapsel on piisav sissetulek või 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ainus põhjendus elatise mittemaksmisele on- tal puuduvad praegu selleks vahendid. Uurides, millised on võimalused elatise välja mõistmata jätmiseks või elatisesumma vähendamiseks, tuleb kohtul järeldada,
Elatise maksmise näol osaleb vanem, kes ei ela lapsega koos, lapse ülalpidamises ja kasvatamises. Juhul kui kohus otsustab, et tööta olev vanem tuleb vahendite puudumise tõttu vabastada elatise maksmise kohustusest või temalt väljamõistetavat elatisesummat tuleb vähendada, tähendab see sisuliselt otsustust, et vanem ei pea osalema lapse ülalpidamises või et vanemal on õigus täita oma kohustusi lapse ülalpidamisel tegelikust vajadusest oluliselt väiksemas määras. Selline otsustus oleks lapse huve kahjustav. Laps vajab toitu, riideid, eluaset ja arendamist iga päev olenemata vanemate varalistest võimalustest või tahtest. Seega on objektiivselt vajalik teha lapsele väljaminekuid iga päev. Praegu on poolte ühine poeg 12-aastane ja temale vajalikud kulud igas kuus on vähemalt 3500 krooni. Kostjal on kohustus nende kandmises osaleda. Tõendite uurimise tulemusena on kindlaks tehtud, et kostjal puuduvad nii vaimsest kui füüsilisest tervisest või muudest isikuga seonduvatest objektiivsetest asjaoludest tulenevad takistused töötamiseks. Asjaolu, et kostja viimane töökoht on olnud 2008.aasta kevadel, viitab, et kostja tööta olemise tegelikuks põhjuseks ei ole üldine majanduslangus. Neil asjaoludel leiab kohus, et ei ole mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse otsustada, et kostja osalemine oma lapse ülalpidamiseks võiks olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Seejuures arvestab kohus ka seda, et kostja on olnud oma lapse ülalpidamise asjas apaatne, ei ole huvitunud hagejaga kokku leppimisest ja ei soovi seda võimalust kasutada ka kohtuistungil. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks hageja taotletud miinimummääras. Kostja võimalusi teha pingutusi endale sissetuleku saamiseks ei piira miski. Hageja taotleb elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2009. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduse § 70 lg.2 sätestab: kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust juba aastast 2008 ja tema olukord oli sama kui käesoleval ajal, s.t. ei esinenud
Seetõttu mõistab kohus elatise välja alates hageja taotletud ajast, s.o.01.06.2009.a. Kohus mõistab elatise välja
kuni 09.04.2015. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.