Obsah (9)

§ 430§ 431§ 423§ 432§ 426§ 173§ 164§ 132§ 190

Tsiviilasi nr 2-09-46966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2009a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-09-46966

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks elatisenõude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled on elatisenõuet käsitlenud kogu hagis esitatud ulatuses ja saavutanud maksmise osas kompromissi. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt

§ 431lõpetab selles osas asja menetluse.

Puutuvalt abielu lahutamise nõudesse on pooled kokku leppinud, et esitavad ühise avalduse abielu lahutamiseks Perekonnaseisuametile hiljemalt kahe nädala jooksul peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist. Selline kokkulepe vastab Perekonnaseaduse § 28 lg.1, § 27 lg.1. Samas ei saa sellist kokkulepet nimetada hagist loobumiseks, kuna hageja ei ole oma nõudest loobunud, vaid on lepitud kokku muu viis (kohtuväline) nõude lahendamiseks. Sellises olukorras loeb kohus, et hageja on võtnud hagi tagasi ja kohus jätab hageja nõude abielu lahutamiseks läbi vaatamata

§ 423

lg.1 p.2 alusel.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab avalduse läbivaatamata jätmise tagajärgi:

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See tähendab, et vajadusel on hagejal õigus pöörduda uuesti abielu lahutamise nõudega kohtusse. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2

§ 164

lg.1 sätestab: hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, s.t. et menetluskulude kandmine on kokku lepitud vastavalt

§ 164lg.1 sätestatule.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulusid on asjas kantud järgmiselt: Vxxxx Kxxx on tasunud riigilõivu 1000 krooni ja on taotlenud riigilõivu vähendamist. Kohus määrusega 03.11.2009 rahuldas V.Kxxx taotluse menetlusabi saamiseks ja määras, et V.Kxxxx tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Riigilõiv abielu lahutamise hagilt on

§ 132lg.1 järgi 5000 krooni.

Kohus leiab, et arvestades

§ 132

lg.2 lubatud hagihinna muutmist, kompromissi sõlmimist poolte vahel ja hagi läbivaatamata jätmist abielu lahutamise osas, tuleb V.Kxxx tuginedes

§ 190lg.7 vabastada riigilõivu tasumata osa (4000 krooni) tasumise kohustusest.

Kohtunik Ü.Raag 3