2-09-46482/8

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. märts 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-46482 Hagi ese R J hagi J P vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised Hageja R J ( hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, asukoht Tallinna 21 44311 Rakvere meristomonica@gmail.com ) Asja läbivaatamise kuupäev kostja J P ( kostja esindaja Eero Lapp e-post info@villalinda.ee Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta rahuldamata R Ji (J) hagi J P vastu Viru Maakohtu
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-28066 määratud elatise vähendamise nõudes. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 15.09.2009.a. esitas R J maakohtule hagi J P vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 12 150 krooni. lk 2 Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 24.09.2008.a. määrusega poolte vaheline kompromiss, mille alusel kohustus hageja tasuma igakuuliselt kostjale laste ülalpidamiseks kokku 4350 krooni kuus alates 03.07.2008.a. Seoses töökoha kaotusega tekkis aga hagejal elatise võlg ja alates 16.06.2009.a. on hageja registreeritud töötuna. Sellest tulenevalt puuduvad hagejal vahendid elatise maksmiseks endises suuruses. Hageja otsib kogu aeg tööd, kuid praegusel juhul on tal oma ema abiga võimalik maksta elatist maksimaalselt 1500 krooni kummalegi lapsele. Eeltoodu alusel ja PKS § 61 lg 3 alusel palub hageja vähendada Viru Maakohtu 24.09.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-28066 välja mõistetud elatist 3000 kroonini kuus kokku kahele lapsele. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei pea hagi õigeks /t.l. 30/ ja seda järgmistel põhjustel: Hagejal ei ole rohkem lapsi, kes elatise maksmisel seaduses ettenähtud minimaalmääras osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Lastel puudub iseseisev sissetulek. Seega ei vasta hageja sotsiaalne ja füüsiline seisund PKS § 61 lg. 5 ja 6 tunnustele, mis võiks olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses ette nähtud miinimummäära. Elatise suurus ei tohiks olla alla selle alammäära, mis hetkel on 2175 krooni. See on alammäär, millelt elatise saaja peab tasuma ka tulumaksu. Töötuna enda arvele võtmine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks aluse elatise vähendamiseks PkS § 61 lg. 5 ja 6 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-19-07 leidnud, et – vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Reaalselt maksab hageja kostjale igakuuliselt elatist alla hagiga taotletava suuruse , tavaliselt 1000, 500 või 300 krooni kahele lapsele, mis ei ole piisav laste ülalpidamiseks. Hageja võlg elatisena on üle 20 000 krooni. Kostja arvates on hagi esitamise põhjuseks soovimatus maksta lastele elatist ja lootus kohustuse täitmisest kõrvale hiilida. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega , leidis, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Viru Maakohus oma
6. 2008.a. määrusega nr. 2-08-28066 kinnitas pooltevahelise kompromissi, millega kostja R J kohustus maksma laste J ja M ülalpidamiseks 4350 krooni kuus, e. elatise minimaalmääras kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse § 61 lg. 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha lk 3 ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (lõige 4). Vabariigi valitsus oma
7. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
8. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Hageja on alates
10. 2009 töötu. Hageja varalise seisundi kindlakstegemiseks on kohus teinud päringud registritesse ja pankadesse. Saadud tulemuste põhjal on selgunud, et hagejal puudub sissetulek. Küll aga on tema omandis korteriomand asukohaga Elatise suuruse määramisel võtab kohus eelkõige arvesse laste vajadused. Hageja on töövõimeline isik, kelle kohustus on lastele elatise maksmiseks aktiivselt käituda. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja ta ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. Kohtu hinnangul ei ole senine elatis ülemäära suur ja arvestades laste vanust (10 a ja
11. a) tagab nende vajaduste rahuldamise optimaalselt. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et elatise saaja peab saadud elatiselt maksma tulumaksu. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder