2-09-46468/8

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. detsember 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-46468 Hagi ese X X hagi X X vastu lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja X X kostja X X Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2009 Resolutsioon
3. Rahuldada hagi.
4. Suurendada X Xalt (X) Saare Maakohtu
5. novembri 2000.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2270/2000 X X kasuks X Xa (sünd.: xx. xx. 1xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist elatise minimaalmäärani e. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) kroonini kuus alates
6. septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx. xxxx, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 2 möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7. septembril 2009.a. esitas X X kohtule hagi X X vastu lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ on Saare Maakohus oma
8. novembri 2000.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-270/2000 mõistnud kostjalt X Xalt välja elatise lapse X X ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Hageja soovib elatise suurendamist elatise minimaalmäärani, millele lisada tulumaks 457 krooni, kokku 2632 krooni kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Vastuses hagile /t.l. 14/ teatas kostja, et ei tunnista hagi. Kostjal on veel teine tütar,
9. aastane X ja tema elukaaslane X. X ootab last, kes sünnib aprillis. Sellest tulenevalt leiab kostja, et ei saa maksta hagejale elatise miinimumi, sest tema teised lapsed jääksid halvemasse olukorda. Kostja väitel elab ta oma perega alla vaesuspiiri. Kostja on firma X X OÜ asutaja ja juhatuse liige. Firma on sõlminud liisinglepingu, mille käendajaks on kostja. Kuna firma ei ole suuteline maksma liisingumakseid, tuleb need maksta kostjal (8670, 82 krooni). Kostja töötab X X AS-is, kus tema töötasu on ca 10 000 krooni kuus. Ka on kostjal laenuleping Saare Finantsiga (kuumakse 1457.22 kroon) ja Swedpangaga (kuumakse 1872,98 krooni.), eluaseme laen 3000 krooni kuus. Kostja leiab, et on lapse ülalpidamiseks andnud piisavalt, sest on abistanud suuremate ostude puhul ja maksnud 1000 krooni kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende ühine laps elab ema e. hageja juures. Kostja on Saare Maakohtu
10. novembri 2000.a. otsuse alusel maksnud lapsele elatist tuhat krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3 Vabariigi valitsus oma
11. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
12. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise maksmist seaduses ettenähtud suuruses, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, vaatamata sellele, et kostja on osalenud lapse ülalpidamises. Esitatud tõendite kohaselt /t.l.20-21/ on kostja keskmine töötasu 12074 krooni kuus. Hageja töötasu on 7879 krooni kuus. Kostja on
14. 2009 sõlminud käenduslepingu /t.l. 30/ käendamaks X X OÜ liisinglepingut. Samuti on kostja sõlminud kindlustuslepingu OÜ le X X kuuluva kompaktlaaduri kindlustamiseks ja 2007.aastal laenulepingud /t.l. 23-29/ . Kohus ei saa elatise määramisel minimaalsuuruses võtta arvesse eelnimetatud kohustusi ja peab vajalikuks märkida, et kohustuste võtmisel peab isik arvestama eelkõige seadusest tulenevate kohustustega. Kohustusi saab võtta vaid ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul anda oma lastele elatist vähemalt seaduses ettenähtud määras. Kohus võib vähendada elatise suurust alla Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 märgitud elatise minimaalmäära Perekonnaseaduse § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel s.h juhul kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg. 5) , vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (lg. 6). Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära põhjusel, et tema ülalpidamisel on veel teine laps ja aprillis 2010 sünnib tema elukaaslaselt teine laps. Kohus saab võtta arvesse esialgu vaid kostja teise lapse ülalpidamiskohustust. Veel sündimata lapse suhtes kostjal hagi läbivaatamise aja seisuga see kohustus puudub. Siinkohal tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et elatise maksmine ühele lapsele ei tohi halvendada teise, kostja poolt ülalpeetava, lapse varalist kindlustatust. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-21-07 olnud seisukohal, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostja ei ole tõendanud, et olukorras, kus kohus mõistab temalt välja elatise hagejale minimaalsuuruses, ei suuda tema koos oma elukaaslasega rahuldada teise lapse vajadusi. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale tasuvamat töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. 2175 krooni maksmine elatisena ei ole kostja jaoks ülemäära koormav ega takista tal ülal pidamast ka teist oma last. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja suurendab kostjalt välja mõistetud elatist kehtiva minimaalmäärani kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatist on kostja kohustatud maksma regulaarselt ja selle suurus ei tohiks jääda alla elatise minimaalmäära. S.t. elatise minimaalmäära suurenedes peaks kostja ise maksma elatist seaduses ettenähtud määras, ilma, et hageja esitaks selle saamiseks hagi kohtusse. 4 TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder