§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni.
§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma 2 2-09-45873 teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 133 lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjatelt A S, A M ja H J Holostovi Kinnisvarahaldus AS kasuks võlgnevus summas kokku 85 772,91 Eesti krooni, kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 7500 Eesti krooni, palub hageja jätta kostjate kanda. Võlgnevuse väljamõistmisel kostjatelt 2 ja 3 arvestada kostjate vastutuse piirmääraga. Kostjate seisukohad Kostja 2 Tunnistas tema vastu esitatud hagi. Kostjad 1 ja 3 hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja 2 poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata.
§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 3 2-09-45873 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 4 kohaselt on kostja 1 võtnud endale kohustuse tasuda tähtaegselt tasumata jäänud summadelt viivist 1 % päevas. Kostja 1 võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 61 585,87 krooni. Hageja on nõuet vähendanud ja taotleb viivise väljamõistmist kostjatelt summas 38 000 krooni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lepingu p.5 kohaselt on käendajad kostja 2 ja 3 võtnud endale kohustuse vastutada selle eest, et laenusaaja (kostja 1) täidab nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused ja kohustusid vastutama laenuandja ees laenulepingu täitmise eest laenusaajaga solidaarselt, mistõttu võlgnevus kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Võlgnevuse sissenõudmisel tuleb arvestada käendajate vastutuse piirmäära , mis lepingu kohaselt on 70 613 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peavad kostjad kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peavad kostjad peavad tasuma hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 7500 krooni. TsMS § 165 lg. 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnistab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Külli Mõlder kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.