Obsah (8)

§ 661§ 206§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-09-21248 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-21248 Tsiviilasi AS

§ 661

lg 4 kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada nimetatud määruse peale määruskaebus 1 (üks) päeva jooksul kohtumääruse kätttoimetamisest.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-21248 menetlus AS Era Liisingu Inkassoteenused hagis Jxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus:
2. Muud poolte poolt tsiviilasjas nr 2-09-21248 kantud ja 05.01.2010.a sõlmitud kompromissis kokkuleppimata menetluskulud jätta nende endi kanda.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’i arveldusarvele nr 10220083818018 SEB Pangas pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 (kuussada) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-09-21248, Jxxxx Kxxxxxx, riigilõivu osaline tagastamine“.
4. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 1 (ühe) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 12.05.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Kxxxxxxxxt (varem Jxxxx Lxxx) võlgnevuse 12 285 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele Jxxxx Kxxxxxx esitas 04.06.2009.a vastuväite. Kohus 11.09.2009.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.10.2009.a kohtule hagiavalduse Jxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes. 11.01.2010.a esitas hageja esindaja kohtule hageja ja kostja vahel 05.01.2010.a sõlmitud kompromisslepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 206

lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega 2 ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt

§ 431lõpetab asja menetluse.

Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani. Kohus leiab, et vastavalt

§-le 661 lg 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et 50% hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni kannab kostja, ülejäänud 50% osas on pooled kompromisslepingus taotlenud selle tagastamist hagejale vastavalt

§-le 150 lg 2 p 1.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus AS Era Liisingu Inkassoteenused maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.05.2009.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072369 riigilõivu 750 krooni (selgitus „Jxxxx Lxxx riigilõiv AS Era Liisingu Inkassoteenuste poolt“) ning hagiavalduse esitamisel 11.10.2009.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 riigilõivu 450 krooni(selgitus „ERA Liising Inkassoteenused AS vs Jxxxx Kxxxxxx (end Lxxx), 48808146023 riigiloiv + koopia tasu“). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni taotluses toodud AS Era Liisingu Inkassoteenused kontole. Muud poolte menetluskulud tsiviilasjas jätab kohus

§ 168lg 3 alusel nende endi kanda.

Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 150lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag 3