) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§-le 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrus nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks 4350 krooni. Nimetatud määrus jõustus 01.07.2009.a. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.06.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-14427 mõistis kohus A.V.elt P.S.u kasuks välja elatise alates 01. aprillist 2009 lapse K. V. ( ) ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx xxxx ja lapse K. V. ( ) ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xx. xx xxxx. Kostja on kohustatud maksma lastele elatist vähemalt elatise minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja elatise minimaalsuuruses. 2 2-09-45374
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
lg 1 ja 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sama seaduse § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kostja on kohtule esitanud hagi P.S.u vastu, milles palub väljamõistetud elatise suuruse vähendamist ja teha tasaarvestus tema vara näol. Kohus märkis oma 16.10.2009.a. määruses, et kui hageja soovib väljamõistetud elatise suuruse vähendamist, siis peab ta märkima, mis suuruses elatist ta on nõus maksma. Hageja seda on 29.10.2009.a. esitatud avalduses teinud ei ole, vaid lisas, et ta on nõus elatist maksma siis, kui ta on leidnud omale töökoha. Kohus leiab, et kui kostja soovib teha tasaarvestust oma vara näol, siis seda saab teha kohtutäitur sissenõudja P.S.u avalduse alusel lähtudes täitemenetluse seadustiku sätetest. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja on nõus elatist maksma siis, kui ta saab endale töökoha, on vastuolus laste huvidega. Märgitust võib järeldada, et kui hageja endale töökohta ei leia, siis pääseb ta ka laste ülalpidamiskohustustest. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §-le 3 ja 4 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Vastavalt nimetatud seaduse §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 27 on vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Hageja A.V. ei ole töövõimetu ja ei ole hagis esitanud mõjuvaid põhjusi, miks kohus peaks välja mõistetud elatise suurust vähendama. Asjaolu, et kostja on töötu, ei ole elatise suuruse vähendamise aluseks. Kostja peab töövõimelise inimesena tegema kõik endast võimaliku, et leida endale töökoht. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel ja kaitsta lapse õigusi ja huve. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 200 lg 1 ja lg 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Lähtuvalt kostja poolt kohtule esitatud AS Swedbanga väljavõttest on kostjale teinud sissemakseid eraisik, seega on kohtul alus kahelda ka kostja maksevõimes ja kohtule esitatud andmete õigsuses. Ka on kohtule esitatud hageja tööraamatust nähtuvalt hageja töötukindlustushüvitist saama õigustatud isik. Hageja ei ole hagilt tasunud riigilõivu ja palub riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus leiab, et esinevad menetlusabi andmisest keeldumise põhjused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, mille kohaselt ei ole kohtul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, samuti ei ole esitatud hagi veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. 3 2-09-45374 Kuna kohus leiab eeltoodu alusel, et esitatud hagi ei ole perspektiivikas ei ole hageja taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks põhjendatud. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.V.e hagi P.S.u vastu elatise vähendamise või elatise maksmisest vabastamise nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 alusel ja tagastada avaldus ühes lisadega peale määruse jõustumist hagejale. Külli Mõlder kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.