1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuste osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. lk 3 Vastavalt töökorraldusele /t.l. 5/ teostas hageja Jääkaru & Ko OÜ kostja H T elukohas Õhksoojuspumba remonti: teostas puhastuse, paigaldas põhjasoojenduskaabli ja lisas külmaainet ning määras seadme vea. Hageja leidis, et viga on juhtimisplaadil („aju“), mis tuleb välja vahetada. Hageja väitel ei tellinud kostja neilt uut soojuspumba juhtimisplaati, sest pidas seda liiga kalliks (6000 krooni) ja arvas, et muretseb selle mujalt. Hageja väitel ei ole kostja neilt õhksoojuspumpa ostnud ja ei ole neilt tellinud ka paigaldust, vaid tellis soojuspumba remondi. Teostatud tööde maksumuseks on hageja määranud 3410,20 krooni. 31. 12. 2008 koostatud arve nr. 276 on kostja jätnud tasumata. Kostja keeldub tehtud töö eest maksmast, kuna soojapump tööle ei hakanud ja puuduv osa on siiani paigaldamata. Kostja väitel ei ole hageja remonti lõpetanud ja tema ei ole tööd vastu võtnud. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud.
1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Esitatud töökorraldusele on tellija, e. kostja eest allkirja andnud töö tegemise ajal kodus olnud abikaasa ja puudub alus eeldada, et ta ei olnud selleks õigustatud. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nagu juba öeldud, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Seal hulgas on tõendamata ka pooltevaheline kokkulepe selles, et hageja hangib rikkega juhtimisplaadi asemel uue ja paigaldab selle ning enne selle paigaldamist kostja töö eest ei maksa. Töökorraldusele on kliendina alla kirjutanud kostja abikaasa, kellel kõigi eelduste kohaselt oli õigus tööd vastu võtta. Kostja ei ole, vaatamata kohtu püüdlustele, soovinud asuda läbirääkimistele vastaspoolega, et saavutada kohtuvälist kokkulepet ja seda eelkõige soojuspumba remondi edasise käigu ja seni tehtud töö eest maksmise osas. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hagejal on õigus saada tasu tehtud töö eest tema poolt nõutud summas, sest töö vastuvõtmisega tellija poolt muutus töövõtja tasu nõue sissenõutavaks.
järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
on see 11% aastas). Pooled viivise suurust kokku ei leppinud ja seetõttu on hagejal õigus nõuda viivist seaduses ettenähtud suuruses. Sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga on 187,45 krooni. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik: Külli Mõlder lk 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.