2-08-27253/8

2-08-27253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2008.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-27253 Tsiviilasi M S hagi U S vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osales: Kostja U S ( Istungil ei osalenud: Hageja M S ( Kohtuistungi toimumise aeg 11.november 2008.a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Muuta Pärnu Maakohtu 24.01.2006.a. kohtuotsust M S hagis U S vastu (ts asi nr 2-1-371/05) elatise nõudes lastele väljamõistetud elatise suuruse osas järgmiselt: 2.
3. Välja mõista U Salt M Sa kasuks lapse S Sa ( a.), ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, alates 30.06.2008.a kuni .a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2.
4. Välja mõista U Salt M Sa kasuks lapse R-L Sa ( ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, alates 30.06.2008.a. kuni a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb kostjalt väljamõistetud elatisest maha arvata hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni eelmise kohtuotsuse järgi makstud elatis. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 1 2-08-27253 kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, Pärnu Maakohtu 24.01.2006.a. kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud: 1) lapse S Sa ( ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.12.2004.a kuni ., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni; 2) lapse R-L Sa (sündinud ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.12.2004.a a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni. 30.06.2008.a. esitas M S maakohtule hagi U S vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduses põhjendab hageja oma nõuet järgmiselt: hageja soovib, et mõlema lapse ülalpidamiseks saadav igakuine elatusraha miinimumsumma ulatuses oleks vastavuses ja automaatselt seotud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja selle tõusuga. Algselt kostjalt väljamõistetud 1500 krooni lapse kohta jääb alla kehtestatud alammäära. Hageja elab käesoleval ajal koos lastega Soome Vabariigis üürikorteris ja lapsed käivad seal koolis. Laste vajadustele kulub kuus hagejal kokku ca 24 000 Eesti krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.01.2007.a. U S on hageja kinnitusel kohtuotsust täitnud ja maksnud laste ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus. 01.01.2007 aga tõusis keskmine palk ja on tõusnud veelgi. Lapsed aga kasvavad ja kulutused toidule, riietele jm aina kasvavad. Hageja kasvatab lapsi üksi oma palgast + lastetoetus. Lisaks sellele on Pärnu Pensioniameti Pärnu arstliku ekspertiisi komisjoni Kuressaare koosseisu otsuse nr. 408671 järgi hageja töövõime kaotuse 80% pikendatud kuni 13.03.2009, kui taas on korduvekspertiisi tähtaeg. Vaatamata põhihaigusele on hageja siiski sunnitud töötama (küll raskustega) täiskohaga, et tagada laste ja enda elementaarne toimetulek. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuistungile ei ole hageja ilmunud, teatades ilmumise takistustest kohtule kirjalikult. Hageja palus asja lahendamist tema kohalolekuta ja hagi rahuldada. KOSTJA SEISUKOHT Kostja tunnistab põhimõtteliselt hagi õigeks. Kostja ei pea õigustatuks elatisraha suurendamise nõudmist alates 01.01.
6. Kostja kinnitusel on tema palgast igakuiselt kinni peetud 3000.- kr vastavalt kohtuotsusele (2-1-317/05), seega leiab kostja et ta on siiani oma kohustused täitnud. Lisaks sellele on miinimumpalga suuruseks 4350 kr alles alates 01.01.2008.a. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud pooleks ja et alates 01.10.2008 hakatakse tema palgast kinni pidama 2 x 2175 krooni (koos edaspidise miinimumpalga suuruse muutuse arvestamisega). Kohtuistungil kinnitas kostja, et ei ole nõus elatise suurendamisega tagasiulatavalt 1.01.2007.a. kuna on elatisemaksmise kohustust kohtuotsuse alusel täitnud. Kostja oli nõus äärmisel juhul elatist maksma tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest kohtusse. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et kostja maksab hagejale laste ülalpidamiseks elatist 3000 kr kuus vastavalt Pärnu Maakohtu 24.01.2006.a. kohtuotsusele. Kostja ei vaidlusta oma kohustust maksta laste ülalpidamiseks elatist. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste vajaduste üle. Vaidlus on asjaolu üle maksta hagetud elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.a. Elatise väljamõistmise kord on sätestatud PkS §
7. Kui isik ei täida ülapidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohus võib hageja 2 2-08-27253 nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülapidamiskohustuse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Elatishagi rahuldamiseks, s.o elatise väljamõistmiseks, tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Antud asjas ei vaidle pooled selle üle, et laste vajadused on suurenenud. Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtuotsuse alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud. Riigikohus on 23.04.2004.a. kohtuotsuses nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PkS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi
8. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PkS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus leiab, et antud asjas kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades laste vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja rikkus ülalpidamiskohustust ja temalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates. Kohus leiab, et PkS § 70 lg 2 antud asjas kohaldamisele ei kuulu ega pea põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2007.a. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb antud asja menetluskulud jätta kostja kanda. R.Undrest kohtunik 3